Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna kaubanduspindade turg on täis saanud
Kaubanduspindade turg on saanud "täis", st jõudnud tasakaalusituatsiooni, mistõttu uute keskuste arendamist pole lähitulevikus oodata. Seda nii tiheda konkurentsi kui ka pankade tõttu, kes hoiduvad kaubanduskeskuste arendamise finantseerimisest. Turu täitumisest annavad tunnistust kevadel valminud Ülemiste keskuse stardiraskused, mis väljenduvad selles, et keskuse külastatavus on jäänud alla prognoositu. See omakorda alandab survet keskuse üürihindade alanemiseks.
Võimalikku arendustegevust võib oodata lähitulevikus vaid erinevatelt toidukaupluste kettidelt, nt Citymarket, Säästumarket, kuid selliselt lisanduv pind ei ole spekulatiivne, vaid tegemist on sisuliselt oma tarbeks ehitamisega. Kevadel valminud Viru Keskus ja Ülemiste Keskus lisasid kaubanduspindade turule kokku ca 75 000 m spekulatiivset kaubanduspinda. Enne nimetatud keskuste valmist turul valitsenud olukord, kus üürnikud olid nö ukse taga järjekorras, võimaldas mõlema keskus arendajatel kõik pinnad enne keskuste avamist täita.
Logistiliselt vähem soodsates asukohtades paiknevad kaubanduskeskused on sunnitud alandama üürihindu ning tegema muid olulisi pingutusi oma keskuste atraktiivsuse säilitamiseks. Erinevalt Ülemiste Keskusest on Viru Keskuse olukord parem prognoositust. Siiski ei ole ka Viru Keskuse kõikide üürnike olukord ideaalne. Tänavatega piirnevate kaupluste üürnikud kurdavad klientide vähesuse üle, sest nt Laikmaa tänavast ei ole saanud aktiivset jalakäijate tsooni.
Autor: ÄP