Brunei - paleed ja vaikülad keset d?unglit

No mis siis nüüd, vaatame üksteisele otsa. Brunei lähedal asuva Malaisia linna Kota Kinabalu sadamas lõõtsuv torm on kaasa viinud plekitahvli ning reklaamplakateid. Kuid küsimuse põhjustas sadama valjuhääldi, mis bahasa malaisia ja inglise keeles teatas, et täna enam laeva Bruneisse ei lähe. Just siis kui lootsime, et suurem osa kadalipust (mahukas e-kirjavahetus Brunei saatkonnaga Belgias, sealt viisa hankimine, Borneo saarele jõudmine jms) on läbi, seab sealkandis sage väike troopiline torm end meie optimistlikule neljaliikmelisele seltskonnale teele. Kahest eraldi osast koosnev Brunei sultanaat on justkui pisike enklaav, mis on liibunud Malaisia Borneo Lõuna-Hiina mere poolsele küljele. Põhja poolt läbi d?ungli sinna pääsemine nõuaks maastikuautot, kohalike teede tundmist ja aega. Üle jääb lennuk ? põhivahend maailma suuruselt kolmandal saarel pikemate vahemaade katmiseks.

Järgmisel päeval on torm möödas ja Brunei pealinn Bandar Seri Begawan võtab meid vastu ilusa ja Borneol tavalise 35kraadise ilmaga. Tundmatu sõna ?Estonia? passis tekitab elevust, mitme ametniku koostöös lubatakse meid siiski üle piiri. Kuhu nad pääsevadki ? käis ju reisiseltsiline Leino isiklikult Brunei Belgia saatkonnas selleks puhuks ostetud särgiga ametnikuga teed joomas ja meile viisasid toomas. Linna poole loksuvas lillas liinibussis vaadatakse meid imelikult ? küllap ei olda harjunud, et valge inimene tuleb Bruneisse seljakott seljas ja sõidab ühistranspordiga. Mis seal salata ? bussisõitjad ning möödavilksatav eeslinn ei anna just erilist tunnistust Brunei tohutust jõukusest, millest muidu on nii palju juttu olnud. Pigem on näha keskpäraseid eramaju lõunamaiselt pisut konarliku tänava ääres. Naabermaast Malaisiast on pilt muidugi jõukam.

Olles kompsud hotelli maha pannud ning saanud sõbralike juhiste saatel kesklinna plaani, suundume avastusretkele. Linn osutub oodatust väiksemaks ja kergelt hõlmatavaks. Mida tahtagi riigilt, kus on vaid 365 000 elanikku? Tänavail on üksikud jalakäijad ning hõredalt autosid. Ei mingit silmipimestavat luksust, vaid korralikud suuremad keskklassi sõiduatod ning maasturid, enamasti ?jaapanlased?. Kesklinna südames hakkavad silma valitsuse hooned ? siin on juba märgata suurejoonelisust, kulda ja karda. Siseneme ühte, see on pisut mo?eesarnane muuseum, kus kirjeldatakse Tema Majesteedi Sultan Haji Hassanal Bolkiahi elukäiku. Seal on tähtsamad sultanaadi regaalid või nende koopiad ning meeletult kingitusi riigipeadelt ja ka rahvalt. Loomulikult tuleb võtta jalanõud jalast ja anda ära kaamerad. Hoonet valvavad sõjaväelased. Kogu ehitis on nagu suur labürint mitmete saalidega. Üldiselt tundub sultan igal pildil kuidagi morn ja murelik. Üldse mitte mehe moodi, kel oma riik ja 13 miljardit dollarit.