Eesti Energia avalikustas eile oma uued heakskiidetud hinnapaketid, mis ei rõõmustanud elektritarbijaid.

Äripäeva arvates muudab Eesti Energia iga uue hinnatõusuga ka hinnakujunduse põhimõtteid, mis ei luba elektritarbijail pikemaajaliselt oma kulutusi planeerida ja ühe või teise põhimõttelise variandi kasuks otsustada.

Kõige kehvemini läks elektrikütte kasutajatel. Eesti Energia: kõige rohkem mõjutab hinnatõus jätkuvalt kliente, kes kasutavad elektrikütet. Elektrikütte hinna tõus tuleb protsentuaalselt kõige suurem.

Ehkki elektrikütte paketid on lihtsaima põhipaketiga võrreldes mõnevõrra soodsamad, on Eesti Energia oma varasema lubaduse, tulla vastu elektriga kütjatele, unustanud.

Kui veelgi kaugemale tagasi mõelda, siis soovitas Eesti Energia aktiivsemalt kasutada odavamat öist elektrit, mis oleks ka energiasüsteemile kasulik koormuse võrdsemalt jagamisel. Ja soovitas paigaldada kahetariifseid energiaarvesteid. Ent päevase energia hinna tõstmisega, võrreldes põhitariifiga, on kahetariifsete pakettide eelis praktiliselt kadunud. Seega ei pruukinud investeering kahetariifsesse energiaarvestisse ära tasuda, sest põhimõtted jõudsid enne muutuda.

Väikese leevenduse Eesti Energia tegi ? võimalik, et energiaturu inspektsiooni survel ?, kaotades viiekroonise kuutasu. Samuti ei kehtestatud kõigile tarbijatele ampritasu. Kuid paljudesse pakettidesse on ilmunud arusaamatu mõõtesüsteemi tasu, 25 krooni kuus. Kas energia tootmise ja võrguteenuse lahkulöömisele lisandub veel üks kuluallikas: elektrienergia mõõtmine (ja kroonideks arvestamine)? See näitab ühest küljest Eesti Energia kindlat soovi saada garanteeritud püsitasu, olgu see siis kuu-, ampri- või mõõtetasu nime all. Teisest küljest solgutatakse tarbijaid iga muudatusega ühe hinnapaketi juurest teise juurde. Aga lihtsamalt paketilt keerulisemale vahetamine maksab ka midagi. Paketi vahetus oleks põhjendatud siis, kui tarbija käitumine oluliselt muutub, näiteks ehitab endale soojendusega välibasseini.

Vastuargumendina võib väita, et erinevaid pakette (lisaks ju veel ?vabatahtliku? ampritasuga ja ilma) peaks olema piisavalt, et igaüks, kes viitsib arvutada, saaks endale sobivaima valida. Teiste sõnadega: elektrienergia hind küll tõuseb, aga jääb võimalus valida halvimatest variantidest parim.

Paraku on pädevate arvutuste tegemiseks vaja teada tarbimist ja selle jaotumist. Eelmise aasta andmete kasutamine annab küll mingi kondikava, ent mida hakata elektriga kütjal peale, kui eelmine talv oli pehme, aga järgmine tuleb karm? Või suvel jahutusseadmete kasutajad: külm suvi ja kuum suvi erinevad nagu öö ja päev.

Eesti Energiale jooksevad kõik andmed kokku, mistõttu saab ta pakettide näilise mitmekesisuse juures siiski oma tahet peale suruda. Rääkides keskmiselt üksnes 10protsendilisest hinnatõusust, tõuseb koduklientidele hind 14% ja kahe kõige lihtsama paketi vahel valinud koduklientidele 20%.

Kui aastaid tagasi oli Eesti Energial jutt, et äriklient subsideerib eraklienti, siis kas nüüd ei ole juba vastupidi? Kuid suurtel äriklientidel on Eesti Energia teenustest võimalik loobuda, väikeklientidel aga mitte.