• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia on sunnitud muutma oma tariifipoliitikat

    Kuidas tekitada konkurentsi toote müügil, mida ei näe ning mis tuleb koju ühe ja sama elektriliini kaudu? See keeruline küsimus on seisnud majanduspoliitikute ees pikkade aastate jooksul. Sellel peamurdmisel on olnud selge eesmärk ? luua konkurentsi abil suuremat efektiivsust.
    Paljudes riikides hakati kuluarvestuses ja tariifipoliitikas eraldama elektri tootmise ning elektri transpordi ehk võrguteenuse osa. Selline kohustus on ka Eesti Energial ja see on vajalik elektrituru avamiseks.
    Seetõttu on Eesti Energia pidanud taas muutma oma tariifipoliitikat. Nii saab klient tulevikus võrrelda eri elektritootjate hindu, arvestades, et elektrit jäävad koju tooma endiselt olemasolevad elektriliinid. Eesti Energia jaoks on uute pakettide kujundamine vastavalt seadustele kohustus, mitte valik.
    Jälgides põhjanaabrite kogemusi, peab tõdema, et ka kümneaastase praktika järel pole see loogika lihtsalt kõigi inimeste teadvusesse jõudnud. Endiselt on paljudele klientidele olulisem tariifide stabiilsus ja lihtsus vaatamata elektritootjate konkureerimisest saadavatele hüvedele.
    Küllap on üheks oluliseks asjaoluks ka see, et monopoolne elektri transport ehk võrguteenus moodustab suurema osa väiketarbija elektriarvest ning siinkohal ei saa seadusest tulenevalt eristada kliendigruppe muul viisil kui lähtudes elektrivõrguga liitumise punkti parameetritest.
    Eesti Energia on arvestades Eesti olusid ja uusi seadusi võtnud endale uute pakettide kokkupanekul eesmärgiks säilitada klientidele valikuvõimalused ning piisav võrreldavus täna kasutatavate pakettidega. Selleks oleme kõikidele koduklientidele andnud valikuvõimalused, mis meie parimate arvestuste järgi peaksid olema optimaalsed:
    - Soovi korral ei pea ükski väiketarbija maksma püsitasusid. Loobutud on ka tänasest 5kroonisest kuutasust. Ei saa unustada, et valdav osa tänase põhipaketi 1M tarbijatest maksab lisaks 1,05 kroonile püsitasu, mistõttu näiteks 50 kWh kuutarbimisega kliendi kWh hinnaks kujuneb täna 1.15, mitte 1,05 krooni/kWh. Uus tariif 1,26 krooni/kWh tähendab 150 000 majapidamisele ligikaudu 10% ehk 5?6 krooni kuus hinnatõusu.
    - Ajatariifne pakett on endiselt hea valik klientidele, kes suudavad oma tarbimist viia öisele ajale ja nädalavahetusele ning soodustus on võrreldav tänastes pakettides kehtivaga. Öise tariifi soodustuse mõte on motiveerida tarbima seda tariifi kehtivuse ajal. Kui päevatariifid oleksid võrdsed põhitariifiga, siis tähendaks öötariif lihtsalt allahindlust ka kõigile neile, kes tegelikult oma tarbimise struktuuri ei muuda.
    - Võimalus on endiselt valida nii suurema kui ka väiksema ampritasuga pakette, mis annavad soodustusi erinevate tarbimismahtude juures. Võrguteenustes lisandunud mõõtetasu on oma olemuselt vaid suurema tarbimismahuga klientidele odavamat kWh hinda võimaldav tariifikomponent, mis viib võrdsemaks kortermaja ja eramu elektrihinnad.
    - Elektriga kütjad saavad võrreldes põhitariifiga üle 20% allahindlust elektri hinnast. Suuremat allahindlust ei võimalda teha asjaolu, et võrgutasude diferentseerimine kliendigruppide järgi pole seaduse järgi enam võimalik. Soodustuse võrguteenuses saavad Küttepaketi kasutajad peamiselt elektriliste võimsuste paremast ärakasutamisest ehk suuremast kWh hulgast peakaitsme amprite kohta. Elektrienergia tootmishind on elektriga kütjatele konkurentsitult madalaim võrreldes teiste kliendigruppidega. Eelnevast hoolimata jääb eramus elektriga kütjale hinnatõus keskmiselt 23% tasemele, samas on kortermajas elektrikütte hinna tõus keskmiselt 12%.
    Ka Eesti Energia mõistab, et pidev tariifisüsteemide muutumine on kurnav ja ei soodusta arusaamist. Teisalt elame ajastul, kus täielikult on ümber kujunemas energiatarbimise mahud ja geograafia, kus on täiesti muutunud majanduslik ja poliitiline keskkond, eriti tänu Euroopa Liidule. Vaevalt oleks mõeldav, et energiatööstus suudaks täita oma eesmärke, kui ta ei arvestaks neid reaalsusi; kui seadusandjad ei kujundaks nendele vastavalt ümber seadusi; kui me ei vaataks kaugemale tulevikku.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Wolti ja Supercelli investorid toovad Soome börsile uue SPACi
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Wolti ja Supercelli investeerinud idukapitalifirma Lifeline Ventures on Helsingis börsile viimas uut firmaostufirmat (SPAC), mille eesmärk on osta osalus tulevases ükssarvikus.
Klotsifirma lööb keset pandeemiat rekordeid
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Taani mänguklotside tootja Lego on keset pandeemiast tingitud koduspüsimist tõeliselt õitsele puhkenud, kasvatades kõvasti nii käivet kui ka kasumit.
Pärnu valimisvõitluses kõmisevad raskerelvad
Enamiku Pärnus võimu juurde pürgivate poliitiliste jõudude esinumbrid on kohapeal, aga ka üleriigiliselt tuntud riigikogu liikmed, lisaks endised maavanemad ja ametisolev linnapea. Eeldatakse, et järgmise valimistsükli jooksul ja edaspidi saab Pärnust Eesti kontekstis midagi kaugelt suuremat kui suvepealinn.
Enamiku Pärnus võimu juurde pürgivate poliitiliste jõudude esinumbrid on kohapeal, aga ka üleriigiliselt tuntud riigikogu liikmed, lisaks endised maavanemad ja ametisolev linnapea. Eeldatakse, et järgmise valimistsükli jooksul ja edaspidi saab Pärnust Eesti kontekstis midagi kaugelt suuremat kui suvepealinn.