• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,06%39 785,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,06
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 100−0,12%8 774,69
  • Nikkei 2250,06%39 785,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,06
  • 15.12.04, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ericssoni altkäemaksude uurimine hakkab esimeste süüdistusteni jõudma

Rootsi peaprokuröri Lage Carlströmi sõnul on materjalid koos ning kui uusi asjaolusid ei ilmne, teeb ta süüdistuse esitamise otsuse pärast aastavahetust, kirjutas sel nädalal Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet.
Rootsi telekommunikatsioonifirma Ericssoni kõrgeim juhtkond on juurdluse käigus üksteise järel kahtluse varjust vabaks saanud. Viimati Kurt Hellström, kellelt Ericssoni tänane juht Carl-Henrik Svanberg 2003. aasta alguses kontserni juhtimise üle võttis ning kes pikka aega oli koos endise finantsjuhi Carl Wilhelm Rosiga sõelale jäänud kahtlusaluste seas.
Nüüd kirjutasid Rootsi lehed, et peaprokurör on temagi priiks andnud nagu varem Ericssoni nõukogu endise esimehe Lars Ramqvisti ja 1999. aastani Ericssoni kontserni juhtinud Sven-Christer Nilssoni. Süüdistuse võivad arvatavalt saada seitse isikut.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Juurdluse keskmes on Ericssoni pangakontodelt 1998?1999 teadmata adressaatidele makstud 3,3 miljardit Rootsi krooni. Firma väitel olid need legaalsed summad müügi edendamiseks. Et aga adressaadid jäid hämaraks, tekkisid ülekandeid vahendanud ?veitsi pangal UBS rahapesu kahtlused. Rootsi maksuamet alustas omakorda uurimist maksudest kõrvalehoidmise kahtluse ja maksukontrolli tõkestamise punkti alusel.
Viimasena tuli päevavalgele Venemaale kadunud miljard Rootsi krooni, mille firma seletuste järgi neelas nurjunud raudteeprojekt, ent mis võis minna ka altkäemaksudeks turupositsiooni kindlustamiseks. Juurdlus on tuvastanud, et raha läks Venemaale Ericssoni kontrolli all olevast ?veitsi firmast EMK Austria kaudu ning maksti välja umbes 1999. aasta sügisel. Samal aastal konstateeris Ericsson, et käive Venemaal kahanes 55%.
UBSi kahtlused hakkasid idanema, kui Ericssoni nn konsultantide tasustamise skeemi kaasatud itaallane Federico Marcellusi selle 2000. aastal avalikkuse ette tõi. ?Peitsin Ericssoni jaoks 170 miljonit krooni? ? nii kuulutas ühe artikli pealkiri Rootsi ajalehes Expressen ilmunud seerias. Korraldused sai Marcellusi Ericssoni ?veitsi haru direktorilt ja firma ?veitsi advokaadilt Richard C Ritterilt. Uurimine käibki paralleelselt Rootsis ja ?veitsis.
Rootsi majanduskuritegude uurimise büroo on keskendunud maksuteemale: Ericssoni süüdistatakse maksukontrolli tõkestamises, kuna firma varjab raha saajate nimesid. Et maksete tõestusmaterjal oli puudulik, ei lubanud maksuamet Ericssonil nn kaubandusagentidele makstud summasid maksustatavast tulust maha arvata ja 2000. aasta eest mõisteti firmale täiendavaid makse 120 miljonit Rootsi krooni. Ericsson on selle kohtus vaidlustanud.
?veitsi prokurör Ivo Hoppler uurib aga korruptsiooni liini, eeldades, et summasid kasutati altkäemaksudeks lepingute saamiseks Lähis-Idas, Lõuna-Ameerikas, Ida-Euroopas. Hopplerile saatis 2002. aastal signaali UBS pank. Aasta hiljem korraldasid ?veitsi ametivõimud kahtlusaluste juures läbiotsimise. Kas juurdlus ka ?veitsis lõpuks süüdistuseni jõuab, sõltub sellest, kas ja kuivõrd on asjasse segatud ?veitsi kodanikke.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele