Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ericssoni altkäemaksude uurimine hakkab esimeste süüdistusteni jõudma
Rootsi peaprokuröri Lage Carlströmi sõnul on materjalid koos ning kui uusi asjaolusid ei ilmne, teeb ta süüdistuse esitamise otsuse pärast aastavahetust, kirjutas sel nädalal Rootsi päevaleht Svenska Dagbladet.
Rootsi telekommunikatsioonifirma Ericssoni kõrgeim juhtkond on juurdluse käigus üksteise järel kahtluse varjust vabaks saanud. Viimati Kurt Hellström, kellelt Ericssoni tänane juht Carl-Henrik Svanberg 2003. aasta alguses kontserni juhtimise üle võttis ning kes pikka aega oli koos endise finantsjuhi Carl Wilhelm Rosiga sõelale jäänud kahtlusaluste seas.
Nüüd kirjutasid Rootsi lehed, et peaprokurör on temagi priiks andnud nagu varem Ericssoni nõukogu endise esimehe Lars Ramqvisti ja 1999. aastani Ericssoni kontserni juhtinud Sven-Christer Nilssoni. Süüdistuse võivad arvatavalt saada seitse isikut.
Juurdluse keskmes on Ericssoni pangakontodelt 1998?1999 teadmata adressaatidele makstud 3,3 miljardit Rootsi krooni. Firma väitel olid need legaalsed summad müügi edendamiseks. Et aga adressaadid jäid hämaraks, tekkisid ülekandeid vahendanud ?veitsi pangal UBS rahapesu kahtlused. Rootsi maksuamet alustas omakorda uurimist maksudest kõrvalehoidmise kahtluse ja maksukontrolli tõkestamise punkti alusel.
Viimasena tuli päevavalgele Venemaale kadunud miljard Rootsi krooni, mille firma seletuste järgi neelas nurjunud raudteeprojekt, ent mis võis minna ka altkäemaksudeks turupositsiooni kindlustamiseks. Juurdlus on tuvastanud, et raha läks Venemaale Ericssoni kontrolli all olevast ?veitsi firmast EMK Austria kaudu ning maksti välja umbes 1999. aasta sügisel. Samal aastal konstateeris Ericsson, et käive Venemaal kahanes 55%.
UBSi kahtlused hakkasid idanema, kui Ericssoni nn konsultantide tasustamise skeemi kaasatud itaallane Federico Marcellusi selle 2000. aastal avalikkuse ette tõi. ?Peitsin Ericssoni jaoks 170 miljonit krooni? ? nii kuulutas ühe artikli pealkiri Rootsi ajalehes Expressen ilmunud seerias. Korraldused sai Marcellusi Ericssoni ?veitsi haru direktorilt ja firma ?veitsi advokaadilt Richard C Ritterilt. Uurimine käibki paralleelselt Rootsis ja ?veitsis.
Rootsi majanduskuritegude uurimise büroo on keskendunud maksuteemale: Ericssoni süüdistatakse maksukontrolli tõkestamises, kuna firma varjab raha saajate nimesid. Et maksete tõestusmaterjal oli puudulik, ei lubanud maksuamet Ericssonil nn kaubandusagentidele makstud summasid maksustatavast tulust maha arvata ja 2000. aasta eest mõisteti firmale täiendavaid makse 120 miljonit Rootsi krooni. Ericsson on selle kohtus vaidlustanud.
?veitsi prokurör Ivo Hoppler uurib aga korruptsiooni liini, eeldades, et summasid kasutati altkäemaksudeks lepingute saamiseks Lähis-Idas, Lõuna-Ameerikas, Ida-Euroopas. Hopplerile saatis 2002. aastal signaali UBS pank. Aasta hiljem korraldasid ?veitsi ametivõimud kahtlusaluste juures läbiotsimise. Kas juurdlus ka ?veitsis lõpuks süüdistuseni jõuab, sõltub sellest, kas ja kuivõrd on asjasse segatud ?veitsi kodanikke.