Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Esimesed kaikad Eesti aktsiate tõusurataste kodarais

    Eesti aktsiaturu riski ja tulu suhet peab LHV üsna halvaks ? tõus on olnud tugev ja fundamentaalselt pole aktsiad kindlasti enam odavad. Samas võib välisraha lahkumine Eesti õhukeselt turult tuua üsna kiireid langusi. ?Näen Eesti aktsiaturule kuni viieprotsendilist langust tuleval aastal,? möönis LHV maaklertegevuse juht Kristjan Lepik. ?Soovitame investoritel paigutada suurema osa portfellist välisturgudele.?
    ?Skandinaavia võib tuleval aastal väga hea valik olla,? möönis Lepik. USA aktsiaturu tõusuks tuleval aastal pakub ta 20 protsenti.
    Ühispanga Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing ootab tuleval aastal Eesti, Läti, Leedu aktsiatele siiski 10?15 protsenti tõusu. Ka Hansabank Marketsi peaanalüütik Urmas Riiel ootab Eesti väärtpaberitele mõõdukat, 10?15protsendilist tõusu.
    ?Väga suurepäraseid arenguid siin enam ei näe,? ütles Kunsing ja lisas, et näeb näiteks Hansapanga aktsia puhul lage kätte jõudnud olevat. ?Müüsime Hansapanga oma mõnda aega hoitud aktsiad,? märkis ta.
    Ka Balti riikides ning Ida- ja Kesk-Euroopa turgudel on tõus juba kiire olnud, ületades kohati 50 protsenti. ?Sellised aastad tavaliselt vennad ei ole, aga üllatusi võib tulla,? ütles Kunsing. ?Äsja ühinenutel on majanduskasv eurotsoonist kiirem, aga väga roosasid stsenaariume tulevaks aastaks ei tahaks luua,? täpsustas ta.
    Üllatusi võib Kunsingu sõnul Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis tulla turgudelt, mis seni on tagasihoidlikumat arengut näidanud. Näitena tõi ta Venemaa ja Poola.
    USA turgu Ühispank esmajärjekorras ei jälgi, kuid ka maailma suurima aktsiaturu tõusuks tuleval aastal pakub ta 10?15 protsenti.
    Investeerimispank Suprema usub, et Eesti, Läti ja Leedu on seoses Balti riikide astumisega Euroopa Liitu üha kasvavate majanduste ning areneva pensionituruga jätkuvalt ja veelgi enam investorite huviorbiidis. Balti riikide börsidel võib oodata jõudsat hindade tõusu ka järgmisel aastal. ?Eesti aktsiaturule avaldab kindlasti positiivset mõju uute firmade tulek börsile, kui see järgmisel aastal teoks saab,? ütles Suprema analüütik Triin Palge.
    Analüütikud ootavad järgmiseks aastaks mõõdukat majanduskasvu, kuid määravaks võivad saada üllatused.
    Maineka nädalakirja BusinessWeek viimases numbris toodud analüütikute prognooside kohaselt kasvab USA majandus järgmisel aastal 3,5 protsenti, mis on mõnevõrra madalam, kui oli ennustus selleks aastaks, mis oli 3,8 protsenti. Ka teised analüütikute poolt ennustatud majandusnäitajad olid mõõdukad. Näiteks nafta hind langeb järgmise aasta lõpuks 39 dollarini barrel, küsitletute meelest alaneb ka inflatsioon.
    Kuid samas hoiatab ajakiri hälvete eest, mille võivad tekitada suure riskiastmega tegurid. Nendest ühe muutus võib aga tingida teise, mis ahelreaktsioonina võivad kokkuvõttes muuta väärtpaberiturge üsna oluliselt.
    Kõige suurema ohuna näevad analüütikud dollari kursi võimalikku kokkukukkumist. See oht on isegi suurem nafta hinna põhjustatud riskid. Peamine oht, mis dollari langusega kaasneb, on see, et Ameerika ei suuda olla piisavalt atraktiivne välisinvestoritele, mis võib endaga kaasa tuua USA aktsiaturul kõige halvemaid tagajärgi. Näiteks aastatel 1985?1987 langes dollari kurss 40 protsenti, millele järgnes 1987. aasta oktoobris börsikrahh, mil aktsiate hinnad kukkusid 30 protsenti.
    Teine oluline risk on nafta hind. Enamasti vaadeldakse nafta hinna riski kui selle suurt või väga suurt tõusu (näiteks 50 kuni 70 või isegi 80 dollarini barrel). Kuid veel suurema ebamäärasuse võib põhjustada nafta hinna langus 25 dollarini barrel. See võib endaga kaasa tuua lühiajaliselt USA majanduse väga kiire kasvu näiteks 6 protsendini, mis suurendab tarbimist. Riskid, millega tuleks arvestada, on intressimäärade tõus, eluasemelaenude mulli lõhkemine või maailmamajanduse kasvu ootamatu aeglustumine. Näiteks Jaapani kauaoodatud majanduskasv ikka ei saabu või Hiina katsed majandust jahutada ebaõnnestuvad.
    Madal intressitase on põhjustanud ka Ameerikas kinnisvarabuumi, mis toob endaga kaasa nähtuse, kus kinnisvaralaenu võtavad inimesed, kelle maksetaluvus on piiri peal. ?Elamud, mis on momendi intressimääradega kättesaadavad praegu, ei pruugi seda olla siis, kui intress on paari protsendipunkti võrra kõrgem,? kommenteeris ajakirjale investeerimisfirma Global Insight analüütik Nariman Behravesh. Mis aga veelgi tähtsam, piiripealsed laenuvõtjad tarbivad vähem, mis mõjub negatiivselt USA majanduskasvule.
    Terrorirünnakuid on ennustada võimatu. See aga näitab, kuidas võib üks päev mõjutada aastaid kestvaid protsesse. Kuid kokkuvõttes kirjutab ajakiri, et kui kõik läheb plaanipäraselt, siis peaks 2005 olema hea aasta nii majandusele kui ka hästi koostatud investeerimisportfellile. Kuid investorid peavad alati arvestama ka eelmiste aastate õppetunniga: oota ootamatut!
    Rootsi investeerimispank Carnegie ootab tuleval aastal Stockholmi börsile 25protsendilist tõusu.
    Kasvutempot Põhjamaades ergutab tõsiasi, et Norra ja Rootsi keskpank pole intresse tõstnud ja analüütikud ei arva, et nad seda ka teevad nii suures ulatuses, kui see praegu juba on hindadesse sisse arvestatud.
    Carnegie peaanalüütik Magnus Matstoms märgib värskes raportis, et tegurid, mis elavdavad aktsiatega kauplemist tuleval aastal Põhjala börsidel on tooraine hindade langus, börsifirmade üsna tagasihoidlikud kasumiprognoosid, madalad intressid ja dollari languse lõpp, kirjutas reedene Rootsi suurim majandusleht Dagens Industrie. Positiivselt mõjuvad ka uued raamatupidamisreeglid, kus ei tule enam goodwill?i maha kanda ja see laseb firmade kasumitel suuremana paista. See ei mõjuta küll fundamentaalnäitajaid. ?Oodatust suuremad kasumid annavad positiivse psühholoogilise efekti, mis mõjub aktsiatele hästi,? ütles Matstoms.
    Konkreetseid lemmiksektoreid ei soovinud ekspert välja tuua, märkides, et trend saab olema lai. ?Tõusev vesi tõstab kõiki paate,? kommenteeris Matstoms.
    Hetkel on Põhjamaade ettevõtete väärtus endiselt soodne, 2005. aasta eeldatavate kasuminumbrite põhjal on keskmine hinna ja kasumi suhe 13,8 ja ettevõtete bilansid tugevad. Uued raamatupidamisstandardid (IRFS), mis on kohustuslikud alates tuleva aasta esimesest kvartalist, teevad väärtuse veel paremaks, viies hinna ja kasumi suhte alla 13.
    LHV maakler Henno Viires täpsustas, et Soome ja Rootsi majanduskasv peaks 2005. aastal olema kiirem vanade Euroopa Liidu riikide keskmisest ja seetõttu aktsiaturgude tootlus samuti parem. Lääne-Euroopa aktsiaturgudelt oodatakse järgmiseks aastaks 6?10% tootlust.
    Soome maaklerfirma Mandatum koostas möödunud nädalal uurimuse, mille kohaselt võiks põhjanaabrite 2005. aasta kõige kiiremini tõusvad aktsiaid olla Perlos, Elcoteq ja ka Nokia.
    Kokku võeti hindamisel aluseks kaks objektiivset ja üks subjektiivne kriteerium.
    Esiteks võeti vaatluse alla nõudlus ettevõtete toodete järele. Selleks uuriti, kas firma tegutseb tugeval turul ning kas tal on võimalus turuosa võita. Mida suurem oli oodatav nõudlus ettevõtte toodete järele, seda kõrgemad punktid firma aktsia sai.
    Teiseks kõrvutati börsifirmade prognoositavat hinna ja kasumi (P/E) suhet ajaloolisse suhtesse. Mida madalamalt olid aktsiad edetabelis võrreldes ajalooliste andmetega hinnatud, seda kõrgem punktiskoor saadi. Nokiat arvestamata on Helsingi börsi aktsiate prognoositav P/E ajaloolise suhtega peaaegu võrdne. Hetkel on Helsingi börsi hinna ja kasumi suhe 15,3.
    Kolmandaks hinnati, kui suur on tõenäosus, et 2006. aastal ettevõte kasum suureneb.
    Kokkuvõttes andis Mandatum kõige kõrgemad reitingud mobiilsideseadmete valmistajatele Perlos ja Elcoteq Network.
    Mõlema ettevõtte toodete järele on nõudlus tugev, nende aktsiate hinna ja tulu suhe on ajaloolisega võrreldes madalal tasemel ning nii Perlosi kui ka Elcoteqi kasum näitab suure tõenäosusega ka 2006. aastal tõusu.
    Veidi jäid võitjapaarile alla põhjanaabrite börsi ühed lipulaevad Nokia, Kone ja Stora Enso.
    Investeerimispanga Merrill Lynch uuringu kohaselt jõudis peaaegu iga neljas fondivalitseja järeldusele, et 2005. aasta kõige paremaks investeeringuklassiks maailmas on arenevate turgude aktsiaid.
    Lisaks Ida-Euroopale peetakse arenevateks turgudeks ka Hiinat, Indiat ja Ladina-Ameerikat. Soovituste osas järgnesid eurotsooni aktsiad 19 protsendi, Jaapani aktsiad 16 protsendi ja USA aktsiad 14 protsendiga.
    Ligi pooled küsitletud fondijuhtidest soovitasid oma viimases väärtpaberiturgude ülevaates, et algava aasta parimaks investeeringuks on aktsiad.
    45 protsenti küsitletutest julges tunnistada, et kõige halvemini läheb võlakirjadel. Kõige paremaks 2005. aasta investeeringuks pidas võlakirju vaid iga neljateistkümnes fondivalitseja.
    Konkreetsemalt peeti kõige halvemaks varaklassiks USA võlakirju. Seda kinnitas 23 protsenti fondijuhtidest. Võlakirju peljatakse nii intresside edasise tõusu kui ka inflatsiooni võimaliku kiirenemise pärast.
    Kõige populaarsema sektori kohalt on fondivalitsejad maailmas kangutanud energiasektori ning soovitavad nüüd panustada telekomisektori aktsiatesse.
    Endiselt soovitatakse hoiduda kommunaal-, tarbekaupade ja vaba aja teenuseid pakkuvate ettevõtete aktsiatest. Meeleolu muutuse taga on ühelt poolt nafta hinna langus ja teisalt liitumisprotsessid telekomisektoris.
    ?Üliüldiselt on sõnum lihtne: ostke aktsiaid ja müüge võlakirju,? ütles küsitluse korraldanud investeerimispanga peastrateeg David Bowers.
    ?Kui aga võlakirjadesse investeerida, siis eelistada inflatsiooniga seotud võlakirju või valitsuste poolt välja antud võlapabereid,? lisas investeerimispank.
    Uuringus võttis Merrill Lynch arvesse 303 fondivalitsejat, kelle kätte on investorid usaldanud 926 miljardit dollarit.
    Kui aastanumber on lõppenud 5ga, siis pole USA aktsiaturud viimase sajandi jooksul kaotust näinud.
    Sattusin juhuslikult ühe päris huvitava statistilise analüüsi otsa, mis näitas, et kõik aastad, mis lõppesid numbriga 5, on pakkunud väga head tootlust. Mitte lihtsalt väga head, vaid alates aastast 1885 keskmiselt pluss 30,7 protsenti aastas!
    Tundus üsna ebareaalselt kõrge number ning võtsin ette graafiku, et numbrid ümber lükata. Hämmastav! Graafik ei näita alates 1905. aastast ühtegi miinusaastat ning kõige väiksem aastane tõus on olnud 10,9 protsenti 1965. aastal.
    Panin tõusu aastate kaupa ka tabelisse ? rivi on tõesti muljetavaldav. Oluline on ka tõusu ulatus ? arvutasin välja, et kui oleksite investeerinud vaid 5ga lõppevatel aastatel, oleksite suure osa tõusust kätte saanud. Kui näiteks investor Jaan oleks aastast 1905 paigutanud raha Dow Jonesi indeksisse iga 5ga lõppeva aasta alguses ning aasta lõpus raha välja võtnud, siis oleks punktides tema tootlus olnud 2221 punkti.
    Kuid kui investor Juhan seda 5ga lõppemise teooriat ei usuks ja paigutaks raha iga 6ga lõppeva aasta alguses ning võtaks 4ga lõppeva aasta lõpus välja (nt 1966?1974), siis oleks tema tootlus punktides 2826 punkti. Seega Juhan peaks üheksa korda pikemalt positsioone hoidma, kuid tootlus oleks vaid kergelt parem.
    Kokkuvõtvalt ? ajalugu ei anna meile kunagi kindlat alust tegutsemiseks, vaid pigem taustainfot. Aastad pole kunagi vennad ja nii tugevat pulliturgu nagu 90ndatel USA börsiajalugu ei tunne. Seega on seis erakordne ning 2005. aasta võib olla mõjutatud paljudest teistest teguritest. Kuid aasta 2005 alguses aktsiaid ostes tasub siiski teada, et osa ajaloolisest taustast on meie positsioone toetamas.
    Ise suhtun muidugi sellesse statistikasse pisukese irooniaga, sest selline loogika võiks paika pidada Venemaal, kuid mitte USAs. NSV Liidus ju täideti kõik viisaastakuplaanid kahekordselt ja turule meeldib, kui prognoose ületatakse.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.