Laekumata euroraha lõi augu mullusesse riigieelarvesse

Rahandusministeeriumi andmetel laekus mullu 3,42 miljardit krooni abirahasid, mistõttu jäi 48,5 miljardi kroonisest riigieelarvest koos lisaeelarvega puudu 1,92 miljardit krooni, selgus eile. Nii said näiteks haridus- ja teadusministeerium ning siseministeerium möödunud aastal kätte vaid 10% ringis eelarvesse plaanitud toetustest.

Makse laekus esialgsetel andmetel 39,1 miljardit krooni, millega prognoositud maht täitus sajaprotsendiliselt.

?Aasta viimasel nädalal oli maksude tagastamine maksuhalduri teravdatud tähelepanu all, kuna aastalõpu ülekannete ning nendega seotud toimingute puhul arvestas maksu- ja tolliamet ka ettevõtete ja riigieelarve aastabilansi koostamisega,? kommenteeris maksuameti pressiesindaja kuuldusi, nagu oleks eelarve täitumist parandatud käibemaksu tagastamise peatamisega. Maksuamet eitas samas käibemaksu tagastamise peatamist Põhja maksukeskuses möödunud aasta 28. detsembril.

Eesti Panga hinnangul peaks alalaekumist kommenteerima rahandusministeerium, sest nemad koordineerivad eurotoetusi. Majanduse tasakaalu säilitamiseks ja tarbimise ohjamiseks oli see võib-olla isegi hea, vahendas Eesti Panga juhtkonna eilseid seisukohti pressiesindaja.

Rahandusministeeriumi hinnangul pole riigieelarve alalaekumisest tõttu midagi lahti, sest abiraha laekub niipea, kui ministeeriumid saavad europrojektid ette valmistatud ja läbi viidud.

Tänase Äripäeva arvamuslehekülgedel põhjendab rahandusministeeriumi asekantsler Kalle Kukk riigieelarve alalaekumist vajadusega vastutada europrojektide nõuetekohasuse eest (vt - Planeeritud välisabi ei jää kasutamata). ?Raha laekub riigieelarvesse alles pärast kulude sihipärast tegemist, mis tingibki ajalise nihke,? ütleb Kukk.

?Just tänavu hakatakse ellu viima teede, koolide ja haiglate projekte, mis on suurimate seas. Seega suurimat välisraha laekumist on oodata sel ja eeskätt 2006. aasta alguses, mis võib omakorda tähendada tolle aasta riigieelarve tulude ülelaekumist,? lisab Kukk.

2004. aasta riigieelarve tulude kogumaht koos lisaeelarvega oli 48,5 ning kulude maht 48,7 miljardit krooni. Tänavune riigieelarve maht on 53 miljardit krooni.