If taandus klientide survel

?If on otsustanud laiendada kaitset ka nendele kodumajapidamistele, kellel oli loodusõnnetuse risk kindlustatud, kuid puudus üleujutuse lisarisk,? kirjutas If Eesti Kindlustuse juhatuse esimees Olavi Laido kolumnis tänase Äripäeva arvamusküljel, mis laekus toimetusse eile õhtul. ?Idee on küll kõigile hüvitada,? lisas ta.

Veel päeva ajal andis Laido mõista, et massilist hüvitamist ei tule, vaid üleujutustest tekkinud kahju korvatakse ?mingis osas?.

If on orkaani järel andnud erinevaid kommentaare kahju hüvitamise kohta. Esmaspäeva hommikul teatas selts, et hüvitatakse tormipurustused ja probleemideta saab hüvitatud eraldi üleujutuste kaitse võtnud inimeste vara.

ERGOst öeldi eile, et viimastel päevadel on seltsi kindlustustingimuste vastu väga palju huvi tuntud ja küsijate hulgas on olnud ka Ifi kliente.

Kindlustusjuhtumiks ei loeta: vee sissetungimist kanalisatsiooni kaudu või läbi katuse, seinte, põranda konstruktsioonide, v.a. juhul, kui vee sissetungimist võimaldavad avad tekkisid hoonesse tormi tagajärjel.

Kui If-il algab tormi mõiste tuule kiirusest 21 m/s, siis teistel kindlustusfirmadel piisab, kui tuul puhub 15?18 m/s.

Sõna ?If? kindlustusseltsi nimes tuleb ingliskeelsest sõnast ?kui? ja tähendab algust lausest ?If something happens, we are here to help you? (kui midagi juhtub, oleme kohal, et aidata).

Möödunud aastal jõuliselt turuosa kasvatanud If Eesti Kindlustus on tariifide poolest Eestis üks kallimaid kindlustusseltse. Seda põhjusel, et levinud arvamuse kohaselt saab Ifist raha lihtsamini kätte kui konkurentidelt

Kindlustuses on pooltel õigus kokku leppida, milliseid sündmusi loetakse kindlustusjuhtumiteks ja milliseid mitte, selgitas Inglist & Ko Õigusbüroo juht Aare-Matti Inglist.

?Paraku on kindlustuslepingud vahel segaselt sõnastatud. Probleem võib tekkida ka üliagaratest müüjatest, kes tahavad kliendile iga hinna eest lepingu maha müüa, pakkudes kindlustuskaitset ?igaks elujuhtumiks?, mis aga ei pruugi kattuda kindlustustingimustesse kirjapanduga,? ütles Inglist.

Eesti suuremad varakindlustajad Ifi järel, Seesam ja ERGO, lubasid eraisikuile hüvitada üleujutuse tõttu kodusele varale tekitatud kahju prob­lee­­mideta.

Seda juhul, kui on olemas kaitse loodusõnnetuse vastu.

ERGO kindlustusdirektor Arvi Luhakooder kin­nitas: ?Meie kliendile piisab, kui kodukindlustusleping on sõlmitud loodusõnnetuse riski kattega, sest selles sisaldub ka kaitse üleujutuse vastu. ERGO hüvitab üleujutuse tagajärjel hävinenud või kahjustatud vara (nii hoonete kui hoonetes asuva vallasvara) maksumuse.? Kahju suuruse hindamiseks tehtavad kulutused kannab kindlustusselts. Kuni eluhoone kasutuskõlblikkuse taastamiseni tasutakse eraisikutele ka ajutise elukoha üürikulu. Veidi teistsugused on ERGO ettevõttevarakindlustuse tingimused. Tormi- ja üleujutuskahjude hüvitamiseks annab siin eelduse asjaolu, et on võetud nii tormi- kui üleujutusriski kate.

Seesami kindlustusdirektor Priit Kuuskmäe ütles, et selts hüvitab kodukindlustuspaketi raames ka vee kahjud, mis on varale tekkinud tormist põhjustatud veepinna tõusu tagajärjel. Sama kehtib ettevõtete kohta, kui need on ostnud tormikindlustuse. ?Meie hüvitame kõik üleujutuse tõttu inimese varale, olgu siis tegu maja või autoga, tekitatud kahjud,? lausus ta.

Sarnaselt If Eesti Kindlustusele ei hõlma tormiriskikindlustus üleujutust ka Salva Kindlustuses, kuid seal sai eraldi üleujutuse vastu kindlustada. Ettevõtetele pakutava loodusõnnetuse riski all on Salvas kaetud nii üleujutus kui ka torm, kui poliisile on märgitud loodusõnnetuse risk ja ei ole kokku lepitud kitsendavates tingimustes.