Soome kokkuvõtted 2004. aasta 1. mail jõustunud piirangust tööjõu vabale liikumisele näitavad, et need pole end õigustanud.
Nii Soome tööminister Paula Lehtomäki kui Soome Tööandjate keskliit EK leiavad, et piirang tuleb kaotada, kirjutas tänane Kauppalehti.
?Üleminekuaeg tuleb lõpetada hiljemalt 2006. aasta kevadel, kui algselt kavandatud esimene üleminekuaeg on läbi,? ütles lehele EK peaökonomist Jussi Mustonen.
Põhimõtteliselt on olemas võimalus üleminekuaega pikendada kokku seitsmele aastale. Soomes leitakse aga täna, et piirang õõnestab Soome konkurentsivõimet, jätab riigi ilma võimalikust maksutulust ega tõkesta oluliselt odava tööjõu sissevoolu. Selle asemel on see viinud ebaterved mõõtmed võtnud renditööjõuturu sünnile, kirjutab leht.
Enne Eesti liitumist ELiga väljastas Soomes Eesti kodanikele 2003. a kokku 3163 tööluba. Läinud aasta maikuust aasta lõpuni oli see number 1692. Numbrite vahet seletab renditööjõu kasutamise kasv. Sellise tööjõu üle on raske teostada järelevalvet, neile makstakse Eesti palka ning ka maksutulud jäävad Eestisse.
Samuti on Soomes tegevusalasid, kus töökäsi napib. Seal võiks Eesti tööjõu piiranguteta kasutamine suurendada Soome firmade konkurentsivõimet. Seegi on põhjus, miks piiranguist tuleks loobuda, kirjutab leht.
Esialgu kehtestatud kaheaastase üleminekuaja katkestamine on aga tehnilistel põhjustel siiski vähetõenäoline. Küll aga ei peaks Soome 2006. a kevadel enam üleminekuaega pikendama.
Seotud lood
Koolitusele kuluvaid summasid saab paremini rihtida, kui juba värbamisprotsessil on pööratud tähelepanu sellele, et kandideerija eviks ettevõttele olulisi hoiakuid, kinnitasid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja töötaja kogemuse juht Gerly Roosmets.