Paljude arvutikasutajate jaoks on vabavaral põhinevad ärilahendused justkui mässumeelsuse tunnusmärk ? nendest tahetakse kinni hoida, sest nii suudetakse omal moel protesteerida mis tahes litsentseeritud tarkvara pakkuvate ettevõtete hinnapoliitika vastu. Sellised arvutikasutajad on kindlad, et tegemist on õige valikuga ainuüksi sellepärast, et nende ärisüsteem põhineb vabavaral.
Samas on ka sääraste ärilahenduste puhul nii plusse kui ka miinuseid, mida tuleb enne valiku tegemist kriitiliselt kaaluda.
Mitmed ettevõtted on piltlikult öeldes teeviida ees, mille üks suund osutab vabavara ja teine litsentseeritava tarkvara kasutamisele. Kohati on valiku tegemine lausa peadmurdvaks ülesandeks ning säärases olukorras otsustatakse inimloomule omaselt ehk tuginetakse vaid kõigepealt silma jäävale, milleks on teadagi hind. Tegelikult on aga valiku tegemisel oluline süüvida olukorda veidi põhjalikumalt ning näha tulevikku ette pikemas perspektiivis.
Üldlevinud, kuid naiivne on arvamus, et vabavaral baseeruvad ärirakendused on väga head, sest nendega kaasneb alati võimalus oma arenduspartneri vahetamiseks. Tegemist on samasuguse lootusega kui see, et osates juhtida lennukit, oskate automaatselt juhtida ka näiteks kosmoseraketti.
Olles oma töös puutunud kokku mitmete Eesti nn internetifirmade loodud ärirakendustega, võin julgelt väita, et nende sisulise külje edasiarendamine nõuab enamasti sama suurt tööd kui mõne uue keele äraõppimine.
Vabavara kättesaadavus ja lai levik on nii tema plussiks kui ka miinuseks, sest lihtsasti kättesaadavate vahenditega arendatud rakendused võivad olla ja enamasti on väga segase ning arusaamatu programmikoodiga.
Antud olukorras on kliendile sageli üllatuseks see, et korrektsete arendusstandardite järgi tegutsev partner ei nõustu mitte mingil juhul torkima paljude väikefirmade loodud vabavararakendusi. Tegemist on lihtsalt nii ajamahuka ja tänamatu tööga, milles sisaldub suur doos tühikargamise riski.
Loomulikult on klient imestunud, sest esialgne arendaja võis talle väita, et soovi korral saab klient alati valida teise arenduspartneri. See jutt osutub aga reeglina vaid osavaks müügivõtteks või halvemal juhul irooniliseks valeks.
Siit ka moraal: kui suhtlete väikese internetifirmaga, mis valmistab vabavara ärirakendusi, olge ettevaatlik, sest ka avatud programmikood ei tähenda, et seda saaks hiljem kellegi teisega reaalselt kasutada.
Teine potentsiaalne vaba tarkvara alane ohuallikas on seda pakkuvate ettevõtete klienditeenindus. Vabavaral baseeruvad ärilahendused võivad tunduda esmapilgul atraktiivsed ja nägusa ekraanivaatega, kuid sageli on tegemist vaid mõne suurtootja lahenduse visuaalse disaini koopiaga. Ekraanivaadet on aga oluliselt lihtsam kopeerida kui suurtootja poolt pakutava klienditeeninduse või garantii standardeid. Eesti turul on vähe vabavaral põhinevaid ärilahendusi pakkuvaid ettevõtteid, mis suudavad tagada sellise klienditeeninduse, mis ei pane klienti tõsiselt muretsema.
Just vabavara kerge kättesaadavus kombineerituna kliendi vähese teadlikkusega viib olukorrani, kus klient on kiiruga ära tellinud keskpärase ärirakenduse, mille ainsaks klienditeeninduseks on paar poole kohaga tööl käivat üliõpilast.
Teenusepakkuja vastutuse küsimus on oluline, kuna vabavararakendustele kuluvaid summasid tuleb vaadata kompleksselt. Tarkvararakenduse esialgne soetamiskulu on küll oluline, kuid mitte ainus otsustamiskriteerium. Saades endale toote, mida ei suudeta korrektselt juurutada, mille probleemid ei huvita otseselt kedagi ning mille valmistajatel puudub korralik klienditeenindus, on tellija saanud endale needuse, mida ma ei soovitaks kellelegi.
Kolmandaks oluliseks kriteeriumiks, mille alusel hinnata vabavaral põhineva ärirakenduse tellimise mõttekust, on kindlasti selle edasine saatus. Enne otsuse langetamist tasub nimelt uurida, milline on olnud toote ajalugu ning millised on selle reaalsed arendusplaanid tulevikus. Väga sageli üllatavad pisikesed internetifirmad kliente mõne nn vabavara ärisüsteemiga, mis on tekkinud paari kuu jooksul, kuid kujutab endast väidetavalt revolutsioonilist läbimurret äritarkvara turul. Reaalselt on aga tegemist mõne suurema süsteemi diletantliku ja vigase koopiaga, mida üritatakse lihtsalt ärisüsteemidest vähemteadlikele ettevõtetele maha müüa.
Just eelkirjeldatud skeemi alusel tegutsevad mitmed pisikesed ärirakenduste valmistajad: tegelikkuses pole teada, millised on nende kogemused ja tulevikuvisioon seoses tootega. Selle vältimiseks tuleks erilise kriitikaga suhtuda väikefirmadesse, kes räägivad sellest, kuidas nad on suure vaevaga loonud uudse toote, millel pole eriti palju kliente, kuid mis kindlasti populaarsust kogub. Reeglina võib nende fookus paari kuu pärast olla hoopis mõnel teisel valdkonnal ning ostetud vabavara ärirakendus jääbki tellija juurde vaikselt oma väljasuremist ootama.
Eelnev jutt ei tähenda loomulikult seda, et vabavaral põhinevad ärirakendused oleksid halvad või väljasuremise ohus. Vastupidi, tegemist on täiesti pädeva alternatiiviga suurtootajate lahendustele, kuid alati tuleb tähelepanu pöörata ka nende päritolule.
Eestis on vähe ettevõtteid, kes suudaksid pakkuda selliseid toimivaid vabavaralisi ärisüsteeme, mis on korrektselt dokumenteeritud, mõistliku klienditeeninduse ja tulevikuversiooniga. Kuna pakkujaid on turul palju nagu seeni pärast vihma, tasub alati välja selgitada, kes veel on konkreetset tegijat usaldanud. Kui klientide nimekiri on lühike, siis on hävimise tõenäosus suur. Pikem ja usaldusväärsem klientide nimistu kinnitab aga seda, et konkreetne vabavaralahenduste valmistaja on oma vigadest õppinud ning suudab pakkuda tellijatele korrektset täisteenust.
Autor: Villu Parvet
Seotud lood
Kui Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) soovitab riikidel rohkem kulutada ja laenu võtta, siis seda tehakse meeleldi. Kui aga tuleb soovitus võlgasid tagasi maksma hakata ning finantsšokkideks valmistuda, muutub organisatsioon riikide jaoks “pahatahtlikuks,” kirjutab ökonomist, fondijuht ning mitme raamatu autor Daniel Lacalle portaalis Mises Institute.