Ärilõunaks sobivat restorani tuleks valida väga hoolikalt

?Kõigepealt hakkab asi pihta sellest, kas mulle ja partnerile restoran asukoha poolest sobib või mitte,? rääkis ASi Russian-Estonian Rail Services (RERS) peadirektor Ervin Hasselbach äripartneritega lõunatamise koha valimisest. Järgmine tähtis kohavaliku kriteerium on Hasselbachi jaoks see, kui palju on lõunatamiseks aega. ?Kui on pikalt ette planeeritud, siis võib linnast välja sõita uusi kohti uudistama,? ütles Hasselbach. Kuna Hasselbachil tuleb tihti ette kiireid kohtumisi, siis sageli lõunatab ta RERSiga samas majas asuvas restoranis Lydia. ?Kui peenematesse kohtadesse, siis näiteks Egoisti või Ö-sse,? lisas ta.

Hasselbachi arvates on häda aga selles, et restoranide omanikud ja seetõttu sageli ka tase muutub väga kiiresti. ?Vahel on nii, et enne oli igati normaalne koht, siis aga muutub omanik ja langeb tase,? tõdes Hasselbach.

?Valge, avar, hubane, autoga ligipääsetav, võimaldab ajada rahulikku tööjuttu,? kirjeldas ärilõunaks sobivat paika Frens Catering Tallinna tegevjuht Inga Brandmeister. Kuid määravaks teguriks on tema sõnul ikkagi pakutav toit. ?Kehva kohta ei lähe üldse,? kinnitas ta. Põhiliselt käib Brandmeister oma klientidega lõunatamas vanalinna servas asuvais Moskvas ja Pegasuses. ?Harvem Olümpia ja Radissoni hotellis,? lisas Brandmeister.

Sellega, et ärilõunaks valitud toidukohas peaks olema peale hea toidu kena interjöör, nõustub ka pidevalt väliskülalisi vastu võtva Eesti Väliskaubanduse Liidu (EVL) juhatuse esimees Tambet Made. ?Söögikoht ei tohiks olla väga täis ja peaks alati jutule saama, et poleks tarvis ette tellida,? lisas Made.

Tema sõnul toimub suurem osa EVLi ärilõunatest mugavuse pärast siiski suuremate hotellide restoranides, sest külalised ööbivad sageli just seal. Tihti käib Made oma äripartneritega lõunatamas ka Mere puiesteel asuvas Ö-s ja Rohuneeme teel asuvas restoranis Paat. ?Saab sõita mööda mereäärt ja näidata külalistele eemalt Tallinna,? põhjendas Made viimast valikut.

Aeg-ajalt soovivad välispartnerid süüa tõelist Eesti toitu, mida on Made arvates siiski raske määratleda. ?Kui oluline on Eesti toit, siis viime külalise lõunale Eesti Majja või Kuldsesse Notsusse,? jutustas Made.

?Tallinnas saab väga paljudes kohtades head toitu, minu eelistus sõltub pigem teeninduskvaliteedist ja sellest, kes on need teenindajad, kellega ma koostööd pean tegema,? ütles Estonian Business Schooli suhtekorralduse ja teeninduse juhtimise õppejõud Tiina T?at?ua, kelle lemmikute hulka kuuluvad Tallinnas Gloria, küüslaugurestoran Raekoja platsil ja Bocca, kus alati arvestatakse kliendi sooviga ja jäetakse laudade vahele sobilik distants.

?Olen väga kadestanud tartlasi nende Wilde pubi pärast. See on koht, kus saab teha nii tööd kui ka puhata,? rääkis T?at?ua. ?Pärnus hindan väga Ranna restorani kööki ja teenindust. Mulle väga meeldib, kui menüüs on toite, millel on seljataga pikk ajalugu,? märkis ta.

Tartus ise Atlantise restorani ja ööklubi pidav Olga Aasav tõdes, et tegelikult ei sobigi iga söögikoht ärilõunaks. ?Näiteks pubid on lärmakad ja lauad asuvad üksteisest liiga kaugel. Peaks olema suured lauad, kuhu saaks vajadusel ka paberid laiali laotada,? ütles Aasav. Ruumikusest, vaiksest keskkonnast ja kenast interjöörist pole Aasavi arvates vähem oluline ka hea veinivalik.

Seetõttu julgeb ta lisaks oma restoranile soovitada Tartus ärilõunatamiseks vaid oma suurimat konkurenti, Barclay restorani ja Wilde pubi.

Ka Kodumajatehase ASi juhatuse esimees Lembit Lump nentis, et Tartus on vähe kohti, kuhu äripartneritega lõunatama minna. Tema jaoks on restorani ­valikul kõige olulisemaks kriteeriumiks see, et toidukohal oleks kindel ja stabiilne kvaliteet. ?Neid kohti pole eriti palju,? arvas ta ja nimetas Tartu söögikohtadest Atlantise restorani ja Wildet.

Lump tõi kvaliteedi kõikumise näiteks kogemuse, kus ta läks koos nelja kaaslasega restorani ja selgus, et liha pole nii palju, et kolme ühesugust portsu valmistada. ?Kui tahtsime tellida teise pudeli sama veini, siis selgus, et ka veini pole teist pudelit,? rääkis Lump. ?Oluliseks kriteeriumiks on kindlus ? kui lähed, siis ka tead, mida saad. Võib ka eksperimenteerida uute kohtadega, kuid siis tuleks partnerit igaks juhuks hoiatada,? ütles Lump.

Ärilõuna toimumiskoha valikul tuleb arvestada, et paik sobiks mõlemale poolele, seda nii miljöölt kui ka menüült.

Seepärast valitaksegi uute partneritega kohtudes suhteliselt neutraalne koht, mis võiks sobida väga erinevatele inimestele. Pikema koostöö puhul, kui üksteist juba tuntakse, võib valida ka muid, põnevamaid paiku, proovida rahvuskööke jms.

Ennekõike sõltub kohavalik sellest, milline on vestlusteema. Kui jutud on tõsisemad, tuleks valida ka vaiksem keskkond, kus kõrvaline müra ei sega tööle keskendumist. Kindlasti on oluline hoolitseda selle eest, et vestluse sisu ei jõuaks teiste külalisteni.

Mõistlik on juba kohtade reserveerimisel paluda teenindajal paigutada külalised nii, et ümbritsev keskkond ei saaks nende vestlust häirida.

Kärarikkam koht on samuti sobilik, kui see on mõlemale poolele vastuvõetav. Juba ammu enam ei toimu ärilõunad ainult a la carte restoranides, täpselt sama edukalt täidavad eesmärki ka kvaliteetsed pubid, lounge?id jne.

Tasuks vältida kohti, kus toidu ja teeninduse kvaliteet võib olla kõikuv.

Kindlasti ei tasu minna kohta, kus teenindajad ei mõista, et ärilõuna on ametikohtumine ning nende tegevus peab jääma tagaplaanile. Teenindaja oskusest olla sellises situatsioonis delikaatne suhtleja sõltub osaliselt ka ärilõuna õnnestumine.