Kõik hekid aga tuule ja müra eest siiski kaitset ei paku. ?Heki valimisel tuleb lähtuda sellest, milleks on hekki vaja,? ütles Lennuk Haljastus OÜ aednik Lembit Lennuk. ?Kui soovitakse kena vaadet, siis on selleks ühed liigid, kui tuulekaitset, siis teised liigid,? lisas ta.
Taime valimisel on väga tähtis krundi suurus, sest näiteks vabakujulised hekid (kukerpuud, forsüütiad, enelad) kipuvad laiusesse kasvades palju ruumi võtma. ?Piirdeaia peale võib heki asemel ka hoopis vääntaimi panna,? pakub Lennuk lahendust. Sel juhul ei maksa muidugi oodata, et hekk tuult ja müra peaks.
Lennuki sõnul peab selleks, et lähedase tee müra summutada, olema heki taga kuni 50 meetri laiune haljasvöönd koos puude ja põõsastega. ?Kuigi kinnisvaraarendajad ütlevad, et hekk võtab müra ära, siis ega ta tegelikult võta,? märkis Lennuk ja lisas, et paraku pole uuselamupiirkondades kokkuhoiu mõttes sageli korralikku haljastusprojektigi tehtud.
Et valiku tegemine sõltub ennekõike sellest, mida hekilt oodatakse, nõustub ka ASi Õismäe Haljastus vanemaednik Krista Oras. Ta jagab hekid nende otstarbe järgi laias laastus kolmeks. Esmalt eraldav hekk, mis on umbes meetrikõrgune vabakujuliste ilupõõsaste (enela sortide, kukerpuude) rida aia eri osade vahel. ?See on rohkem kaunistus kui tõke,? nendib ta siiski.
Teise võimalusena on võimalik rajada piirav hekk, mis aitab aias luua püsiva korra muljet. ?Eraldab selgelt näiteks muru ja peenra,? selgitas Oras. Selline hekk rajatakse kas madalatest pügatavatest lehtpõõsastest või hästi vormi hoidvatest okaspuudest, näiteks elupuu keravormidest.
Kolmanda võimalusena toob Oras nn elustara, mis asendab müüri või piirdeaeda. ?See peab olema tihe, 2?3 meetrit kõrge ja ühtlane,? ütles Oras. Hea ja vastupidava elustara saab näiteks harilikust kuusest, elupuust või lehisest. ?Suhteliselt kiiresti saab aga ilusa pügatava heki näiteks Ungari sirelist ja põisenelast,? sõnas Oras.
Kui tühermaale rajatud uuselamupiirkonnas pole arvestatud tekkivate tuulekoridoridega ja nende vältimiseks vastavalt haljastatud, soovitab Lembit Lennuk maja ümber rajada okaspuust elustara, mis peab tuult kõige paremini. Sellise heki rajamisel võib kasutada näiteks kuuske, elu- või jugapuud.
Paraku on tihedate okaspuuhekkidegagi omad mured, sest sellise heki ääres kipub tuul keerutama ja talvel vastu hekki või hoovi lund tuiskama.
?Talvel võib tekkida valesti rajatud heki tõttu näiteks garaa?i ette lumehang,? sõnas Lennuk. Näiteks kahe meetri kõrguse okaspuuheki puhul vaibub tuul ja lumi langeb maha alles 8?10 meetri kaugusel hekist endast. ?Sel juhul peaks krundil olema ka üksikuid suuremaid puid, siis muudab tuul suunda,? õpetas Lennuk.
Okaspuuheki tuulesiduvust saab parandada aga sellega, kui istutada vahele lehtpuid, sest need seovad tuult paremini. Kuigi seda sageli soovitatakse, ei tohiks Lennuki sõnul kindlasti kasutada koduaia heki rajamisel teravate okastega taimi, näiteks viirpuid, sest pärast heki pügamist ei pruugi kõiki oksi muru seest kätte saada ja sellepärast ei saa julgelt enam paljajalu murul käia. ?Isegi aiakäru ratta võivad need okkad läbi torgata,? tõi Lennuk näite teravaokkaliste hekkide ohtudest.
Selleks, et hekk oleks kena, tuleb selle hooldamisega ka omajagu vaeva näha. ?Lagedal tuulisel väljal tuleb hekipõõsaid tihedamini kasta ja näiteks elupuid kevadise päikesepõletuse eest varjutuskangaga katta,? õpetas Oras. Lembit Lennuki sõnul saab aga heki eest hoolitsemise palju hõlpsamaks teha, kui panna juba selle rajamisel maapinnale taimejuurte juurde kastmisvoolikud. Nende kaudu saab lisaks kastmisele hekki pidevalt ka väetada.
Seda on vaja, sest kuigi uuselamupiirkonnad on rajatud tihti endistele põldudele ja heinamaadele, on ehituse käigus parem muld sealt kooritud ja sageli jäänud vaid kehv pinnas, millest hekk kõike eluks vajalikku kätte ei saa.
Enne heki rajamist tuleb seega täpselt läbi mõelda milleks ja millist hekki soovitakse, sest korraliku heki rajamine on üsna kulukas.
Lehtpõõsaste hinnad algavad 15 kroonist, enamik mullapalliga lehtpõõsaid (enelad, maranad, kontpuud) jäävad aga vahemikku 35?75 krooni. Okaspuuistikud on veidi kallimad ja hinnad jäävad olenevalt kõrgusest ning sordist 50?500 krooni vahele.
Autor: Kristo Mäe
Seotud lood
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?