70ndate firmajuht kulutas seltsielule ja ürituste korraldamisele kolmandiku ajast

Näiteks räägivad tänase eduka jaekaubandusettevõtte Baltika töötajad särasilmil aegadest, mil nende rõivatööstus elas sügaval nõukogude öös. Baltikal oli oma üle linna kuulus klubihoone, kus peeti maha kõik peod.

Tähistati nii sünnipäevi, juubeleid, pulmi, jaanipäevi, energeetikute päevi, ametiühingu juubeleid kui ka naistepäevi. Eriti meenutatakse tollaseid stiilipidusid, nagu näiteks ratsionaliseerijate organiseeritud pidusid. Tollaseid asutusepidusid iseloomustasid sõbralikud inimesed, lookas lauad ja laudade ette broneerimise vajadus.

Mõistagi oli Baltikal oma bänd, millega ringreisidelgi käidi. Rõivatööstuse bändist sai tuule tiibadesse Tõnis Mägi ja uusi kogemusi hankis seal saksofonist Helmut Aniko.

Teadagi ei olnud vaid rõivatöösturite peod tuntud üle vabariigi. Edukad toiduainetöösturid, kes olid oma tehased läikima löönud ja tõid aeg-ajalt külakorda koju punalipu, said mahti vähemasti 30% tööajast pühendada seltsielule.

Ettevõtte aastapäeva ja nääri­peo kõrval peeti maskipidusid, mitmepäevaseid suve- ja talvespartakiaade, tublimad ettevõtted ehitasid oma kollektiivile spordihooneid, klubihooneid, seadsid sisse oma juuksuri ja maniküüri, kingsepast, kinomehest ja hambatohtrist rääkimata.

Kui vestelda tollaste juhtide või ka hoopiski töölisklassi esindajatega, siis ühes ollakse üksmeelel ? pidusid oodati ja neid tervitati ikka vaid särasilmil. Kui seitsmekümnendate tavaline asutusepidu möödus oma töötajatest rohkearvuliste isetegevuslaste vaatamise kuulamise tähe all, siis erakordsemad peod jooksutasid mööda riiki Sulev Nõmmikut, Voldemar Kuslapit, Ervin Abelit, Uno Loopi ja Jaak Joalat.

Omaette hookuspookus oli mõistagi tollane pidude finantseerimismudel. Ega siis raha söömiseks-joomiseks polnud kõrgemalt poolt eriti ette nähtud, mistõttu tuli kasutada kavaldamisoskust.

Mõistagi vaadati enne peo korraldust läbi võimlaused, mida pakkusid tollased abifondid, sotsiaal-kultuuri arengufond (SKF), tootmise arengu fond (TAR) ja materiaalse ergutuse fond (MER). Kuid korralikuks peoks jäi ka nendest fondidest väheks. Nii kanti lookas laua alla ka näiteks tsiviilõppuste raha ? peaasi, et rahvakontrollile miskit kahtlast silma ei jääks. Ja just sellepärast oli paljudel pidudel sümboolne osalemistasu töötajale.