Mart Mere: kaubandust mõjutab üleilmne trend

Sirje Niitra

Mere sõnul suunab Eesti jaekaubanduse arengut üha vabam kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali liikumine. Positiivne on kasvav turistide vool, mis annab lisakäivet. Toimub ka hanke- ja turualade laienemine, mis omakorda soodustab kaubavaliku suurenemist. ?Ostja peab tegema valiku, kas eelistada kodumaist või talle tundmatut kaupa,? ütles Mere.

Negatiivsena mainis ta noorte ja aktiivsete inimeste emigreerumist, mis suurendab tööjõupuudust. Sellega on juba praegu hädas mitmed kaubandusfirmad ja käib vilgas töötajate üleostmine. Kuritegevuse levik sunnib kaupmehi tegema üha suuremaid kulutusi turvamisele, sagenevad ründed ja vargused, lisas ta halva trendi.

Suurte rahvusvaheliste kontsernide surve kasvab Mere sõnul iga aastaga. Selle tagajärjel ühtlustub kaupade valik eri riikide poelettidel ja oma näo saab kauplusele anda vaid kohapealse toodanguga. ?Teravas konkurentsis saab määravaks kauba jaehind ja selle alandamisel kannatab pahatihti kvaliteet,? sõnas ta. Ja eelkõige nende kaupade kvaliteet, mida pole võimalik kohapeal hinnata, lisas ta. Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) pole Mere sõnul istunud käed rüpes, vaid on välja töötanud neli oma kaubandusbrändi. A ja O kauplusi on üle Eesti 120, Konsumi supermarketeid 37, Maksimarketeid 6 ja Ehituskeskusi 20.

Kütuse ja elektri kallinemine mõjutab kogu majandust, kaubandusele avaldab hinnatõus aga otsest mõju. Kuna tootmiskulud kasvavad, tõusevad ka kaupade ostuhinnad. Autokütuse kallinemine lööb valusalt just toidu- ja esmatarbekaupade hindu, samas vajavad kauplused üha sagedamat kauba juurdetoomist ja nõuded eri kaupade vedamisele muutuvad järjest karmimaks, rääkis Mere. ?Isegi siis, kui kütuse hind jääb tuleval aastal samale tasemele nagu praegu, tähendab see meile kulude kasvu, sest veofirmad polnud

sellise hinnatasemega arvestanud,? lausus ta. Järjest tähtsamaks muutub logistika korraldus ja kvaliteet.

Eestile iseloomulike trendidena tõi Mere välja teeninduse koondumise linnadesse ja veokulude suurenemisest tingitud väikeste maakaupluste sulgemise. Samas on Eestis tema sõnul olemas ka vastupidine suund ja palju pered kolivad linnast välja, mistõttu on mitmes kohas vaja kaubanduslikku teenindamist parandada. Negatiivse tegurina mainis Mere Eesti elanike elamist üle oma võimete, mis võib anda suure tagasilöögi. ?Kui peaks tulema tõsine krahh, langeb järsult kestvuskaupade müük ja osa kaubandusettevõtteid võib tabada pankrotilaine,? ütles ta.

2006. aastast rääkides toonitas ETK arendusdirektor Mart Mere kulutuste kasvu tööjõule, kinnisvarale ja transpordile. Selle tulemusel kerkivad ostuhinnad ja tekib vajadus tõsta jaehindu. Töötajaid tuleb konkurentidelt üle meelitada ja neile rohkem maksta. Samas pööras ta tähelepanu asjaolule, et eurole ülemineku eel müük kasvab, kuna inimesed kardavad hinnatõusu. ?Õnneks seab konkurents hinnatõusule piirid,? sõnas ta.

Suure kaubanduskontserni Lidl tulekut ETK ei karda, kuid on jälginud selle keti tegemisi mujal väga hoolikalt. Põhiliselt võtab Lidl kliente odavate kaupadega poodidelt, nagu Säästumarket ja T-Market. Soomes pole Lidl üle 5% turuosa saavutanud, lisas Mere. Uuringute andmetel teeb kolmandik ostjaist oma sisseostud odavatest poodidest, kolmandik ei lähe sinna kunagi ja kolmandik pole ennast kliendina veel määratlenud. ?Selle viimase kolmandiku pärast käibki kõikjal võitlus,? lausus Mart Mere.

Mart Mere: kaubandust mõjutab üleilmne trend

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised