28. september 2005 kell 22:00

Kuriteoennetus keskendub noortele

Augusti lõpus leppisid justiitsministeerium ja siseministeerium kokku kuritegevuse vastase võitluse eelistustes.

Selles nn Laulasmaa deklaratsioonis on esikohal võitlus alaealiste poolt ning alaealiste suhtes toimepandud kuritegevusega, oluliseks peetakse ka organiseeritud kuritegevuse vastu suunatud tegevusi.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul kulutab riik kuriteoennetusprojektidele aastas kümne miljoni krooni ringis, sealhulgas toetab ministeerium umbes kahe miljoni krooniga kolmanda sektori ning omavalitsuste projekte.

Künnapas nendib, et justiitsministeeriumile saadetud projektide tase ning seega ka jätkusuutlikkus on viimase aastaga tõusnud. Ka koostöö nii mittetulundusühingute kui ka avaliku sektori vahel on paranemas.

MTÜ Caritas ja Kuriteoennetuse Sihtasutuse programmijuht Kerttu Sikka peab aasta kestnud ning Phare Access 2002, Hollandi Suursaatkonna, Tallinna linna ning haridus- ja teadusministeeriumi poolt finantseeritud probleemsete noorte mentorluse programmi edukaks.

39 noort suunati Caritase programmi alaealiste komisjoni poolt. Reeglina oli neil noortel probleeme koolikohustuse täitmisega ning sageli ka kokkupuuteid politseiga.

Programmi raames koolitati noortele mentoriteks 30 õpetajat, noorsootöötajat, politseinikku ja muude elualade esindajat Tallinnas ning Tartus. Mentorite ülesandeks on vähemalt kolme tunni jooksul nädalas probleemse noore individuaalne abistamine kooli- ja pereprobleemide lahendamisel. Enamiku noorte jaoks lõppes koostöö mentoriga kooliaasta lõppedes, suvel tehti programmi tulemustest esimesed kokkuvõtted.

Mentoriga koostööd teinud 12?17aastaste noorte hulgas vähenes oluliselt politsei sekkumist nõudnud rikkumiste arv, paljudel paranes läbisaamine oma perekonnaga ning tõusis õppeedukus. Mitmed abi vajavad lapsed suunati erikooli või psühholoogi ning psühhiaatri juurde.

Kerttu Sikka sõnul saavad peaaegu kõik noorte probleemid alguse perekonnast. Programmis osalenud noortest olid vaid üksikud pärit tervetest peredest, suuremat osa lastest kasvatas ema üksinda.

Mitmetes peredes ei tunne vanemad Sikka hinnangul enam üldse oma lapse tegemiste vastu huvi. Seepärast nõustati programmi käigus pereprobleemide spetsialistide poolt sageli lapsi koos nende vanematega.

Mentorlusprogramm jätkub Tallinnas, liitumise vastu on huvi üles näidatud ka Läänemaal.

Caritase kuriteoennetusprogrammide hulka kuulub ka töö kriminaalhoolduse aluste noortega, noortevanglas viibijate ning erikoolide õpilastega. Tallinnas peetakse spordiklubi Keelutsoon, rajatud on skate-park ning koos kaitsejõudude spordiklubiga korraldatakse militaarse sisuga m-matku.

Riigi poolt noorte kuriteoennetustegevuseks pakutavat tuge peab Kerttu Sikka siiski ebapiisavaks. Tema sõnul tunnistatakse küll vajadust erinoorsootöö järele, kuid raha eraldatakse selleks vähe.

Ennetusprojektide põhilised finantseerijad on omavalitsused, justiitsministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Sikka sõnul konkureerivad erinevad ennetustööga tegelevad organisatsioonid projektikonkurssidel ka omavahel, vähendades nii võimalusi koostööks.

Justiitsministeeriumi hinnangul konkureerivad erinevatest rahastusallikatest toetust taotlevad projektid tõesti omavahel, kuid see toimub kõigi jaoks ühistel alustel ning probleeme pole senini tekkinud.

Autor: Andres Palm

Hetkel kuum