Kuriteoennetus keskendub noortele

Künnapas nendib, et justiitsministeeriumile saadetud projektide tase ning seega ka jätkusuutlikkus on viimase aastaga tõusnud. Ka koostöö nii mittetulundusühingute kui ka avaliku sektori vahel on paranemas.

MTÜ Caritas ja Kuriteoennetuse Sihtasutuse programmijuht Kerttu Sikka peab aasta kestnud ning Phare Access 2002, Hollandi Suursaatkonna, Tallinna linna ning haridus- ja teadusministeeriumi poolt finantseeritud probleemsete noorte mentorluse programmi edukaks.

39 noort suunati Caritase programmi alaealiste komisjoni poolt. Reeglina oli neil noortel probleeme koolikohustuse täitmisega ning sageli ka kokkupuuteid politseiga.

Programmi raames koolitati noortele mentoriteks 30 õpetajat, noorsootöötajat, politseinikku ja muude elualade esindajat Tallinnas ning Tartus. Mentorite ülesandeks on vähemalt kolme tunni jooksul nädalas probleemse noore individuaalne abistamine kooli- ja pereprobleemide lahendamisel. Enamiku noorte jaoks lõppes koostöö mentoriga kooliaasta lõppedes, suvel tehti programmi tulemustest esimesed kokkuvõtted.

Mentoriga koostööd teinud 12?17aastaste noorte hulgas vähenes oluliselt politsei sekkumist nõudnud rikkumiste arv, paljudel paranes läbisaamine oma perekonnaga ning tõusis õppeedukus. Mitmed abi vajavad lapsed suunati erikooli või psühholoogi ning psühhiaatri juurde.

Kerttu Sikka sõnul saavad peaaegu kõik noorte probleemid alguse perekonnast. Programmis osalenud noortest olid vaid üksikud pärit tervetest peredest, suuremat osa lastest kasvatas ema üksinda.

Mitmetes peredes ei tunne vanemad Sikka hinnangul enam üldse oma lapse tegemiste vastu huvi. Seepärast nõustati programmi käigus pereprobleemide spetsialistide poolt sageli lapsi koos nende vanematega.

Mentorlusprogramm jätkub Tallinnas, liitumise vastu on huvi üles näidatud ka Läänemaal.