Rivo Sarapik • 25. oktoober 2005 kell 22:00

Ostujuhi tegevus mõjutab firma majandustulemusi

Ostujuhi töö osakaal ettevõttes muutub konkurentsi tihenedes järjest olulisemaks. Tootja eesmärk on hoida tooraine ostuhindu madalal ja samas toote kvaliteeti kõrgel, samuti hoida laoseisu optimaalsel tasemel. Kaubandusfirma ostujuhist sõltub, kui hästi tellitud kaup maha müüakse.

Klaasist saunauste, peeglite ja turvaklaaside tootmisega tegelev Andrese Klaasi ja Dekoori AS palkas omale ostujuhi paar aastat tagasi, kui tekkis vajadus ostudega põhjalikumalt tegeleda. Varem oli ostutegevus üks osa kõikide teiste osakondade põhitegevusest.

Esialgu ei osatud pikka aega ära kasutada ostujuhi olemasolu ja üritati osa tööd ise ära teha. ?Kui mõisteti, et ostutegevuse ostujuhile andmisega saab rohkem oma osakonna põhitegevusega tegeleda, suhtumine muutus,? selgitab Andrese Klaasi ja Dekoori ASi logistikajuht Annika Mängli.

Andrese Klaasi ja Dekoori ASi ostujuhi Rita Kurvitsa vastutusvaldkonda kuulub materjali tellimine tootmisesse, läbirääkimiste pidamine tarnijatega, tooraine kvaliteedinõuete kokkulepete sõlmimine ja nendest kinnipidamise kontrollimine, vastavalt müügiprognoosidele materjali olemasolu kindlustamine, vajadusel uute tarnijate ja toodete leidmine jne. Vastutusvaldkonnast tulenevad ka ostujuhi tööülesanded.

Kurvits peab oma tööd pigem rahulikuks kui närviliseks, tavaliseks kontoritööks. Vahetevahel tuleb siiski ette välisreise, mille eesmärgiks läbirääkimiste pidamine tarnijatega või osalemine messidel. ?Ostujuhi töö sõltub suuresti inimesest endast, kui mugavaks ta tööl laseb muutuda,? lisab Kurvits. ?Ehk kas tellib ainult väljakujunenud tarnijatelt või tegeleb ka uute ja võib-olla paremate otsimisega.? Aeg-ajalt tuleb aga ka ?põlevaid? hetki ette, kui mõni masin läheb katki ja 24 tunni jooksul on vaja maailmast uus varuosa leida.

Kaubandusfirma rõivaste ostujuhi töö aga möödub suures osas moesaalides ja -esitlustel, aastast võib reisimisele kuluda kuni kolmandik.

Kuna rõivaste sisseost on hooajaline ja on kontsentreerunud ajavahemikku jaanuari lõpust märtsi lõpuni ning juuli lõpust septembri lõpuni, tuleb neil perioodidel ka nädalavahetustel ja õhtutundidel töötada, selgitab Tallinna Kaubamaja meesterõivaste peaostujuht Rutt Takkin.

Nimelt peab rõivaste ostujuht pool aastat ette teadma, mida kliendid osta ja kanda soovivad. Ehk praegu on juba tellitud kevadhooaja kaubad. Rõivaste ostujuhi tööd suunavad nii mood kui ka trendiennustused.

Erinevalt rõivastest ei ole näiteks parfümeerial hooajalisust. Küll tellib Tallinna Kaubamaja parfümeeria, juveelide ja kosmeetika ostujuht Viktoria Gurjev praegu 2006. aasta jõuludeks juba mõnede parfüümide kinkekarbid, sest parfüümitootjad teevad oma plaane nii palju ette. Sedasi võib tekkida olukord, kus täna tuleb tellida jõulukarp parfüümile, mis jõuab turule alles järgmisel kevadel või sügisel. Nii ei tea ostujuht veel tegelikult, kas see lõhn saab populaarseks või mitte.

Et ostetud kaup võimalikult müüv saaks, eelneb igale ostule analüüs. Vaadatakse tagasi eelmise aasta sama perioodi tulemusi, samuti jälgitakse trendiennustusi ja uudiseid ning selle põhjal pannakse paika tellitud kollektsioon.

Rõivaste ostujuht valib õige kauba, õiges koguses, õigete suurustega. Skaala peaks olema piisavalt lai, et kataks sihtkliendirühmad, teisalt piisav, et see maha müüa. Näiteks noorteriiete puhul tellitakse enamasti väiksemad suurused ning pikema kasvuga, vanematele klientidele mõeldud kollektsioonidel suuremad suurused.

Osa suuruste valikust teevad aga ära kaubamärgid, sest brändid on suunatud kindlale sihtgrupile ning seega juba toodavad ainult kitsamat suurustevalikut. Kaubavalikul aitab ka stilist, kes hoiab end kursis moemaailmas toimuvaga.

Kindla peale mineku tellimust Takkini sõnul pole, iga hooaeg erineb eelmisest. ?Samuti ei saa ostujuht lubada endale suhtumist ?proovime, kuidas läheb??, selgitab Gurjev. ?Kui ma algusest peale tootesse ei usu, siis ma seda ka ei proovi. Vahel on aga vaja ka riskida.?

Seda, kas ostujuht on töö hästi teinud või on vale otsus sisse lipsanud, näeb riiulite järgi. Kui kaup seisab ega müü hästi, võib olla põhjuseks ostujuhi vale otsus. ?Teisalt võib müüki halvendada ilm. Kui ei tule näiteks korralikku talve või suve,? selgitab Takkin.

Müügitulemust võib alla kiskuda ka kohaliku turu eripära ? toode, mis mujal maailmas müüb hitina, ei pruugi siinsele tarbijale meeldida. Hooaja jooksul kätte jäänud kaubad müüakse enamasti maha allahindlustel.

?Eesmärk on siiski võimalikult vähe kaupa alla hinnata ning teenida müügipinna pealt võimalikult suurt tulu,? lisab Takkin.

Tootmisfirmas näitab ostujuhi töö toimimist tõrgete ja probleemide vähesus. ?Oluline on, et tootmisel oleks alati laoseisust võtta vajalikud kvaliteetsed materjalid ja samas poleks laovarud liiga suured ega tooraine hinnad kõrged?, selgitab Kurvits.

Tootmisfirmas on põhiliseks töö tegemata jätmise mõõdupuuks aga materjalipuudus. See näitab, et ostujuht ei ole arvestanud laojäägi suuruse ja tarneaja pikkusega. Alati ei ole põhjus aga ostujuhis või tema töös ?Teinekord tuleb ette ootamatuid tõrkeid, kus tarnija teeb praaki või vedu hilineb,? toob Kurvits näite.

Vastavad ostujuhtimise aastakonverentsi esinejad

Kristjan Klementi, Elcoteq Network Corporationi SCMi teenuste juht: Ostujuhtidel peaks olema rohkem täideviiv roll.

Tauno Tuisk, Hansa Liising laofinantseerimise projektijuht: Hankejuhi positsioon sõltub kaubagrupist, osas ettevõtetes kuuluvad nad juhatusse, teistes mitte. Nende osatähtsus tarneahelas suureneb pidevalt.

Mart Mere, ETK arendusdirektor: Kaubanduses on neil ikkagi strateegiline positsioon.

Peeter Meos, kaitseministeeriumi hangete osakonna juhataja asetäitja: Täna ei hinnata ostujuhi tööd, märgatakse enamasti siis, kui midagi on halvasti.

John Thompson, Commerce Decisionsi juhatuse esimees: Ostujuhi rolli ei teata või teadvustata, tegelikult on see sama tähtis kui müük või turundus, sama strateegiline.

Hetkel kuum