Valitsus tahab kiirendada tubakaaktsiisi tõusu

Artikkel

- Uudised
- Martin Hanson
- 27. november 2005 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valitsus tahab kiirendada tubakaaktsiisi tõusu
Eelnõu algataja, Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Meelis Atoneni sõnul on paljud tubaka maaletoojad ja tootjad pakkunud välja oma ideid ning avaldanud riigile survet, et aktsiisitõusu ei kiirendataks.
?Eri ettevõtted, eri lobi. Philip Morris pakkus välja minimaalse aktsiisi tõstmise plaani. Usun, et hakkame seda rahandusministeeriumis ka veebruarikuus uurima ning arutama,? ütles Atonen.
Eelmisel neljapäeval rahanduskomisjon ei toetanud opositsiooni esitatud tubakaaktsiisi tõusu pehmendamise ideed.
Valitsuse koostatud eelnõu näeb ette, et sigarettide aktsiisimäära tõstetakse kehtivas seaduses sätestatust aasta võrra kiiremini. 2006. aastal tõuseb sigarettide aktsiisimäär 2007. aasta tasemele ja 2007. aastal 2008. aasta tasemele. Sigarettide aktsiisimäära tõstetakse eesmärgiga suurendada riigieelarve laekumisi.
Philip Morris Eesti korporatiivsuhete juhi Kai Raamatu sõnul on neil kaks lahendusvarianti. Esiteks võiks piirata odavamate laovarude müüki. ?Teiseks võiks võtta kasutusele nii-öelda miinimumaktsiisi, mis lisanduks kõige populaarsemale ja sellest odavamale sigaretimargile. Täna on selleks 18 krooni maksev pakk,? lisas Raamat.
Raamatu sõnul on nende mureobjektiks kiire aktsiisi kasvuga kaasnev turu vähenemine ning salaturu suurenemine.
Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt on hetkel Eesti sigarettide salaturu suurus 25 protsenti koguturust ning selle tõttu on riigil jäänud igal aastal saamata 320 miljonit krooni. Maksu- ja tolliameti hinnangu kohaselt on salaturu suurus 18 protsenti.
Scandinavian Tobacco Eesti tegevdirektor Juhan Matt on aga veelgi skeptilisem. Ta usub, et sellises tempos tõusva aktsiisi korral suureneb salasigaretiturg kuni kaks korda, 40 protsendini.
?Arvestuslikult väheneb riigile laekuv tulu sellisel juhul 200 miljoni võrra. Ühesõnaga, kaotavad nii jae- ja hulgimüüjad kui ka riik,? ütles Matt.
Võrdluseks tõi ta naaberriigid Leedu ja Rootsi, kus suur aktsiisitõus suurendas proportsionaalselt ka salasigaretiturgu.
?Parim näide on Rootsi, kus aktsiisi tõus oli ligi 35 protsenti. Selle tulemusel kasvas varem olematu salasigaretiturg 20 protsendini. Riigil ei jäänud muud üle, kui aktsiisi alandada, et täita eelarvet. Salaturg on tänaseks siiski olemas,? lisas Matt.
Meelis Atoneni sõnul kiirendati aktsiisitõusu, et täita riigieelarvet ning anda selge signaal, et suitsetamine on tervisele halb.
?Kui vaadata järgmise aasta eelarvet üldse, siis oleme igal pool vähendanud tööinimesele suunatud makse, kuid need, kes ise oma tervist rikuvad, peaksid selle vahe kinni maksma,? ütles Atonen ning lisas, et hind on üks ja hetkel tugevaim viis, kuidas mõjutada suitsetamisest loobuma.
Rahandusministeeriumi hinnangul tõuseb 18 krooni maksva sigaretipaki hind pärast 2006. aasta juuli uut aktsiisitõusu koos käibemaksuga 2,22 krooni ehk 12,3 protsendi võrra.
Kallimate, üle 30krooniste sigaretipakkide hind kerkib pärast uut aktsiisitõusu koos käibemaksuga 2,64 krooni ehk 8,8 protsendi võrra.
Eurodirektiivi kohaselt peame aastaks 2010 olema Euroopa tasemele jõudnud, mis on minimaalselt kuni 20 krooni hinnalisa praegusele summale.
Riigikogu võtab aktsiisitõusu uuesti arutusele 6. detsembril.
Hetkel kuum