Kasumijahil kinnisvaraarendajad meelitavad inimesi korterit ostma pansionaatides, korterhotellides ja külaliskorteritega ärimajades.
Pärnu linnavalitsus ei suuda varjatud korterelamute ehitamise takistamiseks midagi ette võtta, kirjutab Pärnu Postimees.
Vallikääru luhale on kerkinud kahekorruseline hoone, mida Toivo Ninnasele kuuluv OÜ Viikingi Külalissadam on nimetanud külalissadama olmehooneks, külalismajaks ja lõpuks külaliskorteritega ärihooneks. Maja projekteerinud Tallinna peaarhitekti Ike Volkovi sõnutsi on külaliskorterid mõeldud paadiseltskondade majutamiseks, ometi kaunistas septembri lõpus hoone üht akent Kinnisvaraeksperdi korterimüügikuulutus.
Linnavalitsuse ehitusjärelevalve inseneri Eve Rebina hinnangul on selline reklaam eksitav, sest tegu on ärihoonega. Ometi ei peaks ehitusjärelevalve tema arvates siin sekkuma, sest ehitisregistrist (www.ehr.ee) võib igaüks kontrollida, millega tegu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ärihoones on kõrgem maamaks, seda ei saa rahvastikuregistris elukohana näidata ning pangad ei pruugi korterit laenutagatisena aktsepteerida. ?Mina ei näe võimalust pansionaadis ja teistes mitteeluruumides korteriomandi seadmist takistada,? sõnas Rebina vastuseks väitele, et ehitusjärelevalve ülesannete hulka kuulub ehitise sihtotstarbelise kasutamise kontroll.
Hotell Pärnu OÜ osanikud Ado Sepa ja Urmas Nisumaa tahavad ehitada sanatooriumi Tervis ja Seedri tänava villade vahele 47 korteriga maja ja nimetada selle pansionaadiks. Pikali u-kujulise kolmekorruseline hoone keskele jääks 48 sõiduautole mõeldud parkla, maja kannab aadressi Seedri 4.
Kuigi ?Eesti entsüklopeedias? nimetatakse pansionaadiks võõrastemaja, kus toa (korteri) üürijale antakse ka süüa, on nii mõnigi inimene valmis kihla vedama, et Sepa ja Nisumaa ei hakka suvitajatele võileibu pakkuma. Nagu Eesti kinnisvaraturul kombeks, müüakse korterid ükshaaval maha ja ostjad tulevad hiljem omavalitsusse maja sihtotstarbe muutmist taotlema, ennustab Pärnu Postimees.