Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Õppetööks läheb vaid neli laeva 13st

    Haridus- ja teadusministeerium andis oma heakskiidu kokku nelja laeva kasutamiseks õppe- ja teadustöös. Kaks neist, Solveig, mis kuulub kalurite liidu juhatuse aseesimehele Mihkel Undrestile, ja Pedassaare, mis kuulub Toomas Kõuhkna omanduses olevale Dagomarile, lähevad Eesti Mereakadeemia teenistusse. Paikse õppelaborina kasutatav Solveig hakkab seisma Tallinnas, Pedassaare leiab Hiiumaal rakendust merekõlbliku õppelaevana. Nende kahe laeva ekspluatatsioonikulud katab järgneva viie aasta jooksul laevade üleandja.
    ?Mereakadeemia või haridus- ja teadusministeerium ei ole pidanud ega pea vajalikuks veel mõne laeva rentimist õppe- või teadustöö eesmärgil,? teatab põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametile (PRIA) saadetud kiri. Eraldi mainitakse ära läbirääkimiste lõpetamine kalurite liidu teisele juhatuse aseesimehele Margo Purrule kuuluva osaühinguga Gutta.
    Uurimislaevadena hakkavad tööle ASile Saare Rand kuuluv Salme ja Dagomarile kuuluv Vellu. Nende ülalpidamise kulud tasuvad vastavalt TTÜ Meresüsteemide Instituut ja TÜ Eesti Mereinstituut oma eelarvest. Meresüsteemide Instituudi juht Jüri Elken ütles, et talle alluv asutus rahapuuduse käes ei vaevle. Salme hindas ta sobilikuks seetõttu, et sellega saab ka rannast kaugemal käia. Eelmisel aastal rentis teadusasutus Lätist laeva 2 mln krooni eest. Eesti Mereinstituudi direktor Toomas Saat ütles, et Vellu näol on tegu väikese, kuid merekindla paadiga, mille ülalpidamine erilisi kulusid ei nõua.
    OÜ Helenda juhataja Roland Kriisa, kes on suvest saati võidelnud kõigi laevaomanike võrdse kohtlemise eest eurotoetuse jagamisel, leidis küsitava olevat laevade kulude katmise järgneva viie aasta vältel. ?Eks selle võrra küsivad laevast loobujad kõrgemat hinda,? lausus ta. Kriisa ütles, et ei leidnud ministri määruses midagi edasiste kulutuste katmise kohustuse kohta.
    Kalurite liidu tegevdirektor Toivo Orgusaar ei osanud öelda, mis saab ülejäänud üheksast laevast, millel samuti sihtotstarvet muuta taheti. Üks neist pidi minema näiteks Loksa vallavalitsuse, üks Keri Seltsi, üks Narva noorte meremeeste klubi ja üks koguni Läti Mereakadeemia käsutusse. ?Olen kuulnud, et mõni on ka loobunud esialgu plaanitud laeva vastu võtmast, kuid need kokkulepped on olnud suulised ja täpseid andmeid mul selle kohta pole,? selgitas ta. Orgusaar arvas samuti, et kulude katmine viie aasta vältel tasub ennast ära vaid juhul, kui kompensatsioon on piisavalt suur.
    Põllumajandusminister muutis laevade utiliseerimiseks mõeldud eurotoetuse jagamise korda oma määrusega nii, et kokku 60 miljoni krooni jagamisel on eelistatud laevaomanikud, kel õnnestub oma laeva sihtotstarvet muuta. Esmajärjekorras õnnestus sellised kokkulepped sõlmida kalurite liidu juhtkonnaga või Rahvaliiduga seotud ärimeestel, sest enamik kalureid kuulis sellest võimalusest tagantjärele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

LHV võlakirjad märgiti pea 2,5 kordselt üle
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kõlvart: Porto Franco kriminaalasi linna juhtimist ei mõjuta
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti kinnitusel Porto Franco süüasja arutamine linna juhtimist ei mõjuta, prokuratuuril etteheiteid linnavalitsuse ega ametnike tööle pole, ütles ta.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Raadiohommikus: pealinna linnapea ja kütuse hind
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.