Eesti saab gaasitoru projektile küsida Helsingi komisjoni hinnangut

Viimastel kuudel lõkkele löönud diskussioon Vene?Saksa gaasijuhtme üle ei ole seni avalikkuse ette toonud selget nägemust selle kohta, miks või kuidas peaks torujuhtmeprojektist mõjutatud riigid seda takistama või suunama.

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on tunnistanud Läänemere eriti tundlikuks merealaks. Ehkki tegu pole suure merega, on siinne laevaliiklus üks maailma tihedamaid, eriti naftatransiidi osas. Helsingi konventsiooni, mille pooled on ka Venemaa ja Saksamaa, eesmärk on kaitsta merekeskkonda mis tahes reostuse eest ja võimalikult ulatuslikult aidata kaasa selle ökoloogilisele taastumisele (vt tabel). Need kohustused ei lasu üksi ?tegijail?, vaid ka ?pealtvaatajail?. Helsingi konventsiooni toetab rahvusvahelise mereõiguse ?piibel? ? ÜRO mereõiguse konventsioon, kus on merepõhjas tegutsemise reguleerimiseks samasisulisi sätteid.

Kui rääkida rahvusvaheliste tavade järgimisest ja juriidilisest korrektsusest, on raske hoiduda kriitikast Venemaa ja Saksamaa aadressil. Venemaa puhul pole üllatav rahvusvahelise õiguse liberaalne tõlgendamine oma rahvuslikes huvides. Saksamaa tegevus on aga eriti taunimisväärne, sest ELi liikmeist ja projektist mõjutatud väikeriikidesse on suhtutud mitte kui pariteetsetest partneritest subjektidesse, vaid kui suurte armust hingitsevatesse ?vaestest sugulastest? objektidesse.