Suured kaubanduskeskused meelitavad teeninduspinna rentnikke

Näiteks Eesti Krediidipangal on harukontor Mustamäel Magistrali kaubanduskeskuses. Panga jaepanganduse direktor Ruslan Dontsov kinnitab, et panga filiaali pidamine kaubanduskeskuses tasub ennast ära.

Tema hinnangul on peamine erinevus kesklinna ja äärelinna kontori vahel see, et Mustamäe kontorit külastab peamiselt kohalik elanikkond, ent kesklinnas on palju juhuslikke kliente. Ühe olulise eelisena näeb Dontsov ka tasuta parkimist. Ta usub, et lähiajal võidakse veel avada harukontoreid äärelinnas.

BRC Kinnisvara tegevjuht Eero Olander peab samuti üheks oluliseks põhjuseks, miks teeniduspind kaubanduskeskusesse rentida, just parkimist.

"Kaubanduskeskuse juures on parkimine tasuta ja kõik vajalikud asutused ühe katuse all," sõnab ta. "Inimesed külastavad kaubanduskeskusi igapäevaostude tegemiseks niikuinii. Miks mitte viia samal ajal parandusse kingad, käia solaariumis ja võtta pangaletist laenupakkumine?" märgib Olander. Kesklinnast ärakolimise trend on sama loomulik protsess kui kaubanduspindade puhul: kesklinna jääb eelkõige välismaalasest klient või kesklinna elanik.

Kaubanduskeskustes on siiski pindu veel vähe pakkumisel ja määrav pole mitte niivõrd rendihind, vaid omanike valmidus rentnikku sisse võtta. "Neile on oluline, et keskus tervikuna oleks klientidele atraktiivne, sest see tagab kõrge külastatavuse," möönab Olander.

BPE Kinnisvaraeksperdi hindaja-analüütik Meret Kangur siiski märkimisväärset liikumist teeninduspindade osas märganud pole ning nõudlus kesklinna kaubanduskeskustes paiknevate pindade järele ületab jätkuvalt pakkumist.

"Samas on aastatega kaubanduskeskuste hulk suurenenud ka äärelinnas, mistõttu teeninduspindade paiknemine on rohkem hajutatud kui kümme aastat tagasi," räägib ta. See, milline teeninduspind kellelegi sobib, sõltub eelkõige pakutava teenuse tüübist. Kui kesklinna piirkond on oma rohke jalakäijate vooluga sobilik näiteks juuksurisalongidele ja pankade teeninduspunktidele, siis keemilise puhastuse teenust pakkuvale ettevõttele on sobivamad äärelinna kaubanduskeskused, kus on hea ligipääs ning tasuta parkimine, arvab Kangur.

Tema hinnangul on üürihinnad kaubanduskeskuste kaubandus- ja teeninduspindade osas tõusnud küllaltki stabiilselt nii kesk- kui ka äärelinnas, väiksemate pindade puhul on kasv olnud kiirem, suurematel natuke aeglasem.

Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade konsultant Marko Kivirand kinnitab, et paljud teeninduspinnad liiguvad kesklinnast äärelinna, sest nõudlus suureneb ka kesklinnast väljaspool. Samas ei usu ta, et kõik teeninduspinnad koliks kesklinnast ära.

Suuremad ja populaarsemad äärelinna keskused on viimased poolteist aastat oma rendipindadele kiiresti kaupmehed leidnud. "Kui mõni kaupmehest üürnik välja kolib, siis leitakse suhteliselt kiiresti uus üürnik asemele," sõnab Kivirand.

Tema jaoks on üllatav olukord, kus suurt nõudlust ei ole teenindus- ja kaubanduspindade järele Mustamäel asuvas Mustika keskuses, kuigi asukoht ja ruumid on korralikud. Peagi leivad kaupmehed ka need rendipinnad üles, sest kohast lähtuvalt pole keskusel midagi viga, arvab Kivirand

Kiviranna sõnul pole teeninduspindade rendihinnad äärelinnas küll hüppeliselt tõusnud, kuid võib täheldada mõnes kohas hinnatõusu ca 5-10 krooni ruutmeetri kohta.

Pindi Kinnisvara äripindade osakonna juhataja Hannes Käbi arvates tahetakse kahtlemata keskustes tegutseda, kuna piisav rahvamass on olemas. Ka omanikud soodustavad teenuste tulekut keskusesse, kuna külastaja peab võimalikult paljudele oma soovidele ühes kohas lahenduse saama.

Teenusepakkuja asukohavalik sõltub sellest, millisel alal ta tegutseb. "Kui pakutakse eliitset iluteenust, sobib kesklinn rohkem, kui aga midagi koduga kokku puutuvat, siis sobib tegutseda suurte korterelamute juures," sõnab ta.

Siiski pole ta märganud, et teenindajad kesklinnas pille kotti panema kipuksid. Head käidavad ja nähtavad kohad on jätkuvalt nõutud, ainuke probleem on, et pakkumisi ei jätku.

"Vahel tuleb neid juhtumeid ette, kus väiksemad tegijad loobuvad kesklinnast, kuna siinsed rendihinnad liialt kõrgeks kasvavad," möönab Käbi.

Kesklinnast kaubanduskeskustesse kolimise suund on kestnud juba üsna mitu aastat. Seda ei saa nimetada pelgalt äärelinna kolimiseks, vaid pigem kolimiseks kaubanduskeskustesse. Paiknevad ju Tallinna mitmed edukad kaubanduskeskused ka kesklinnas.

Mugavus ja kõik-ühest-kohast loogika ongi just see, mis on selle suuna mootoriks. Kui võrdleme praegust turusituatsiooni viie aasta tagusega, siis tollal puudusid Tallinna linnapildist mitmed praegu tuntud kaubanduskeskused, nagu näiteks Viru ja Ülemiste keskus. Kumbki neist ei asu äärelinnas: esimene tegutseb südalinnas ning teine magistraaltänavate ristumiskohas, kusjuures isegi mitte elurajooni läheduses.

Nagu eelpool juba mainitud saab kõik alguse mugavusest. Äärelinna elurajoonide läheduses ja magistraaltänavate ristumiskohas paiknevate kaubanduskeskuste tõmbenumbriks on eelkõige lai valik toidu- ja esmatarbekaupu, mis tagab piisava hulga külastajaid.

Kesklinna kaubanduspindadele tagavad pideva külastajate voo peamiselt ühest linnaosast teise töölt koju suunduvad inimesed, kesklinna vaba aega veetma tulnud või ametiasjade ajajad.

Seda situatsiooni kasutavad edukalt ära teenindusettevõtted (juuksurisalongid, toitlustuskohad, kingaparandused, videolaenutused jne). Samas kõik iseenesest nii lihtne ei ole ning tegemist on osaliselt üksteist täiendavate äridega ning ajas muutuvate teguritega. Seetõttu valmistab kaubanduskeskuste omanikele õige rentnike koosluse leidmine pidevat peamurdmist.