Eesti Raudtee osaluse müük ei olegi nii kasumlik, kui väliselt paistab

Kuna BRSist kuulub eestlastele vaid 33 protsenti, muudab see müügisumma kasumi kohalikele ärimeestele väikeseks. Kui kaevata veelgi sügavamale ning vaadata, kellele kuulub Ganiger Invest, siis selgub, et kasumlikkus Eesti Raudtee müügil on ootamatult tagasihoidlik.

Müügiga teenivad BRSi omanikeringi kuuluvad eestlased, keda on kahe firma kaudu täpselt kümme, kokku kõigest 700 miljonit krooni, kui müügihinnaks võtta BRSi algul küsitud 3 miljardit krooni. Kasumist on aga ligi 70 miljonit dividendidena juba välja võetud. Summas on sees ka juhtimistasud, mis võisid liikuda otse Jüri Käole ja Guido Sammelseljale kui Ganigeri juhtidele.

Aasta tootluseks teeb selline müügitulu vaid 14 miljonit krooni ning iga sisse pandud miljon teenib 1,75 miljonit juurde, sest osaliste alginvesteering oli ligi 40 miljonit krooni inimese kohta.

Võrdlusena võiks tuua välja, et kui 2001. aasta augustis oleks keegi neist oma 40 miljonit krooni investeerinud kinnisvarasse, kus ruutmeeter maksis tänase buumiga võrreldes vaid 18 000 krooni, siis oleks nende teenistus praeguseks olnud 100 miljonit krooni, sest nüüd lähevad kaubaks korterid ruutmeetrihinnaga 45 000 krooni.

Hansapanga aktsia oleks kasumiks andnud viie aastaga 14,8 miljonit krooni. Baltika aktsiasse investeerimine aga oleks olnud täielik kullaauk, mis oleks viieaastase investeeringu järel tekitanud 193 miljonit krooni kasumit.

BRSi nõukogu esimees Jüri Käo ütles, et tegemist ei ole erakordse tootlusega ettevõtte ega investeeringuga.

"Tegemist on täiesti tavalise investeeringuga, mille tootlus ei ole kindlasti suur, kuid tegemist ei ole ka investeerimispanga analoogiga. Paralleelina võib tuua meie teise suurinvesteeringu, milleks on Tallinna Kaubamaja, mis on viimase viie aastaga kasvanud kuus korda. Kuid kogemus on olnud suurepärane, eriti rahvusvahelise meeskonna juhtimisel," ütles Käo

BRSi osanik Ganiger Invest kuulub võrdse osana kahele ettevõttele - BRSi nõukogu liikme ja esindusisiku Jüri Käo juhitavale NG Investile ning Guido Sammelseljale ja tema äripartneritele kuuluvale Hexagon Grupile. NG Investi suurima, 68% investori ning Tallinna Kaubamaja omaniku NG Kapitali kaudu saavad võrdset tulu neli osalist - Andres Järving, Jüri Käo, Enn Kunila ja Indrek Vanaselja pärijad. NG Investi ülejäänud 32% kuulub väikeaktsionäridele.

Hexagon Grupiga läheb asi aga keeruliseks, sest selle valdusfirma kaudu saavad eri suurusega tulu Guido Sammelselg, Indrek Prants, Sven Mansberg, Armin Kõomägi, Guido Kundla ja perekond Petjärv.

Arvutuste kohaselt teeniksid kõik NG Kapitali omanikud BRSi müügiga igaüks ligi 50 miljonit krooni, Hexagoni omanikest neli esimest meest võrdselt 55 miljonit krooni ning Guido Kundla ja perekond Petjärv kahepeale ülejäänud 25 miljonit krooni. NG Investi väikeaktsionäride jagada jääb pisut üle 80 miljoni krooni.

Hexagon Grupi kaudu Eesti Raudteed omav Guido Sammelselg ütles, et kõik mõlema Ganiger Investi omanikettevõtte osanikud, keda on kokku kümme, on ka alginvesteeringu tegijad.

"Kõik nad on aktsionärid, kõik nad on tulunõudjad ning kõik on seniajani olnud ka ühel meelel ning seda juba viis aastat," kommenteeris Sammelselg.

BRSi omanikeringi kuuluvad peale Ganiger Investi veel Railworld Estonia LLC, Railroad Developments Corp ja EEIF Rail B.V..

BRSi pakutavast hinnast on praegu majandusministri sõnul veel vara rääkida ja seda, kas konkreetne summa on sobiv, peab otsustama valitsus tervikuna.

Majandusminister Edgar Savisaar leidis, et praeguses seisus, kus valitsus sai materjalid ja töötab neid läbi, on kõik võimalused avatud. "Siiski peavad võimalikud kandidaadid arvestama erastamislepingust ning seadustest tulenevaga ja samuti ka käimasolevate vaidlustega, mis on seotud Eesti Raudteega - omanike vahetudes ei kao need kuhugi," ütles Savisaar.

Kuigi riik peab BRSiga läbirääkimisi 66% Eesti Raudtee taasriigistamiseks, on ostuhuvi üles näidanud kohalike ärimeeste kõrval ka kuni viis rahvusvahelist investorit. Valitsus koguneb raudteeprobleeme arutama erakorraliselt esmaspäeval, 13. veebruaril.

Peaminister Andrus Ansip ütles huvigruppide paljusust kommenteerides, et raudtee tagasiostmine ei ole riigi jaoks eesmärk omaette.

"Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutsev töögrupp analüüsib, kas ja millistel tingimustel oleks riigil mõistlik Eesti Raudtee enamusaktsiad soetada. Kui keegi veel tunneb müügiks pakutavate aktsiate vastu huvi, siis on see ainult tervitatav. Lõpuks taandub kogu arutelu ikkagi üksnes aktsiate hinnale. See on väga selgelt äriline tehing ning emotsionaalsed argumendid peavad jääma tagaplaanile," ütles peaminister.

Eesti Ekspress kirjutas eelmisel nädalal, et ka grupp Eesti ärimehi eesotsas Rain Lõhmusega kaalub raudtee ostu, et see tükikaupa hiljem edasi müüa. Asjaosalised seda teemat kommenteerima ei soostunud.

Eile saadetud pressiteates kinnitas ka BRSi nõukogu liige Jüri Käo, et huvi BRSi ostu vastu on üles näidanud kuni viis rahvusvahelist investorite gruppi. Pressiteates seisab, et BRS jätkab Eesti Raudtee aktsiate müügi üle läbirääkimisi kõigi pakkujatega võrdsetel tingimustel ning on valmis pidama läbirääkimisi ka riigiga.

Ansip ütles riigi võimalusi hinnates, et riigi huvi on eelkõige hästi toimiv raudtee infrastruktuur ning ettevõtte omandikering siin erilist rolli ei mängi. "Raudtee hea toimimise peavad tagama seadused ning sõltumatu inspektsiooni tõhus kontroll," lisas Ansip.

"Praeguseks väljakäidud numbrid on veel esialgsed ja võivad muutuda, kui selguvad uued andmed. Töö käib ka ministeeriumi komisjoni raporti täiustamisega," lisas Savisaar.

Majandusminister kohtus jaanuari lõpus Soome raudtee VR-Grupi presidendi Henri Kuituneniga ning arutuse all oli muu hulgas ka soomlaste huvi Eesti Raudtee osaluse ostmiseks.