Vajadus hoolduse järele suureneb

Järjest kiirenev elutempo on pannud paljud perekonnad seisma probleemi ette - perekonna eakas vajab suuremat hooldust, kui perekond pakkuda suudab. Eriti raske on olukord siis, kui eakas vajab ööpäevaringset hooldust, mida perekond tihti ei võimalda.

Üheks võimaluseks ka väljaspool kodu liikuvatele eakatele on käia hooldekodu päevakeskuses, mis annab eakatele võimaluse suhelda omavanustega. See sobib nii üksielavatele eakatele kui ka laste juures elavatele inimestele, sest nii on perekonna vanim elanik hõivatud endale meeldivate tegevustega, kuni ülejäänud pererahvas päeval tööl on.

Üksi elavatele eakatele, kes enamasti saavad kodusiseselt hakkama, kuid kellel on väljaspool kodu liikumine raskendatud, on mõeldud avahooldusteenus. Sel juhul käib hooldaja eaka juures paar korda nädalas abiks, toob talle poest süüa ja ravimeid, suhtleb arstidega ning abistab raskemates kodutöödes.

"Samas on hooldatava iseseisvuse säilitamiseks väga oluline, et hooldaja ei teeks tema eest kõike ära. Kui inimene on kogu elu oma tööde ja tegemistega ilusti hakkama saanud, siis selle iseseisvuse korraga äravõtmine ei mõju hästi," rääkis Pärnu vanurite hoolekande keskuse juhataja Hille Volberg.

Hooldusteenuste valik on erinev ka piirkonniti, sõltuvalt sellest, kui tähtsaks on omavalitsus pidanud sotsiaalhoolekandeteenuseid, konkreetse piirkonna eakate vajadustest ja võimalustest.

Eaka hooldekodusse paigutamise käik on iga hooldatava puhul erinev, sest hooldekodu koht on üpris kallis ning tihtilugu tuleb oodata ka järjekorras. Üldine põhjus on selge - vajatakse suuremat hooldust kui see on võimalik avahooldusel.

Mõningatel juhtudel tuuakse eakas hooldekodusse ka otse haiglast, kui kodus hooldamine ei ole võimalik. "Alati tuleb meeles pidada, et inimene, kes taotleb hooldekodusse kohta, oleks täiesti teadlik sellest, kuhu ja mida ta taotleb. Ta peab mõistma, et see ei ole sanatoorium ega haigla, kuhu minnakse vaid korraks," ütles Volberg.

Sügiseti on hooldekodu kohasoovijate hulk suurem kui kevadel, sest soojal ajal on vanuritel kergem kodus hakkama saada - ei ole vaja puid tassida-lõhkuda ega ahju kütta, väljas pole libe ning ka pimedat aega on väga vähe. Sügisel, pimeda tulekuga, ei julge vanainimene tihtilugu toast välja minna, ning ka talvine libedus on ohtlik, samas vajavad eluruumid kütmist. Vajadus sellise ajutise teenuse järele on mõistetav nii Hille Volbergi kui ka Rapla hooldekeskuse hoolekande peaspetsialist Mai Einama arvates.

Einama sõnul on väga oluline, et inimene teaks, kuhu oma probleemiga pöörduda, ning kinnitab, et üldjuhul inimesed seda siiski teavad. "Tähtis on ka oma naabrimemmel-taadil silm peal hoida, ehk on neil abi vaja. Õnneks on sellist üksteisest hoolimist näha, nii lähedaste kui ka tuttavate suhtes," rõhutas Einama.

Hooldekodudes korraldatakse tihti erinevaid üritusi, kokkusaamisi, millegi tähistamisi, et tuua välismaailma ka hooldekodu elanikeni. "Teeme omalt poolt kõik, et hooldatavatel oleks kodusem tunne, säiliks võimalikult tugev kontakt välismaailmaga, ja on näha, et sellised kultuuriüritused mõjuvad kõigile hästi," lisas Einama.

Eestis on nõudlus hooldekodude kohtade järele suurenenud, mõnes piirkonnas rohkem, teises vähem. Samuti erinevad piirkonniti teenuste hinnad ja valik.

Hooldeteenuste müümine on kujunenud omaette äriks. "Erahooldekodusid on Eestisse juba tekkinud ning see on väga tervitatav, kui neis on tagatud vastavad tingimused," rääkis Rapla valla sotsiaalnõunik Inna Tamm. "Omavalitsused võib-olla ei jõua nii pea selliste kohandatud sotsiaalkorterite või pansionaadi tüüpi hooldekodudeni, aga erasektor on näinud seda vajadust, nišši ja tarbijat. See on ühiskonna arengu tulemus ning me ei näe selles midagi halba," selgitas Tamm.

Jõõpre vanurite kodu juhataja Laine Kuusi sõnul on vajadus hooldekodu kohtade järele suur, nende majja on hetkel vabu kohti ootamas 4-5 inimest. Erahooldekodude lisandumine oleks üks lahendus, et võimaldada kõigile soovijatele hooldekodukoht. Pikim järjekord hooldekodusse on hetkel kakskümmend inimest.

Erahooldekodu Kursana Merivälja pansionaadi direktori Ülar Uusküla sõnul on probleemiks riigi osalematus eakate hoolduses. "Praegu on kõik reguleeritud perekonnaseadusega milles hoolekanne on veeretatud omavalitsuse ja perekonna kohustuseks," tõdes Uusküla, kes on seisukohal, et kui inimene on eluaeg tööd teinud ja sotsiaalmaksu maksnud, võiks riik toetada tema heaolu ja hooldust pensionieas. "Sellele oleks riik pidanud mõtlema juba ammu enne, kui hooldekodukohtade probleem niivõrd suureks kasvas, sest meie elanikkond vananeb väga kiiresti," ütles ta. Samuti peaks riik kehtestama Eestis ühtsed hooldusstandardid, et ühtlustada teenuste kvaliteeti ja personali väljaõpet. Uusküla sõnul ei saa hooldekoduteenuste hinnad kunagi võrdsed olla, sest kulutused majade ülalpidamiseks on igas hooldekodus isesugused, samuti erineb teenuste valik.