Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuuleelekter on 'rohelistest' kalleim

    Taastuvelektri tootmisel räägitakse Eestis põhjendamatult millegipärast ainult tuulikutest. Tõsi ta on, et tuuleelektri potentsiaal Eestis ületab ajuti isegi nõudlust. Probleem on Eesti turu väiksus: teoreetiliselt võiks suvisel ajal kogu Eestis vajatav elekter tulla tuulikutest, praktikas ei ole sellist elektrisüsteemi lihtsalt võimalik tööle panna. Kui, siis ainult väga kalliste vahenditega.
    Harri Raudvere viitab oma artiklis Emori ja Eurobaromeetri uuringule, mille alusel 54% eestlastest toetavat Eestis tuulikute arendamist. Loomulikult: kui küsitakse, kas riik peaks panustama lähiaastatel rohkem vesinikuenergeetikale, tuuma-, päikese- või tuuleenergiale, siis Eesti oludes on kindlasti inimeste vastus tuuleelekter. Just nii oli see küsimus antud uuringus ka formuleeritud.
    Samas on Emori ja Eurobaromeetri uuringus toodud aga ka teine küsimus: kas te olete valmis maksma taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri eest rohkem? Lisatud graafikult paistab välja vastuste jaotus sellele küsimusele. Eestlased on oma valmisoleku poolest taastuvelektri eest rohkem maksmiseks ELi keskmisel tasemel, uute liikmesriikide osas kõige avatumad. Kuid ikkagi jääb nõusolek maksta taastuvelektri eest senisest enam selgelt alla poole; ligi veerand inimestest on valmis maksma selle eest kuni 5% rohkem.
    Siit võib leida ka seose majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohaga taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu ulatuse kohta 2010. aastaks. 5,1% taastuvelektri osakaalus tähendab ligi 3% elektri hinnatõusu. Selle Euroopa Komisjoniga kokku lepitud indikatiivse (mitte kohustusliku) eesmärgi suurus ei ole kirjutatud ministeeriumi lakke, vaid lähtub Euroopa Komisjoni analüüsist erinevate taastuvelektri allikate potentsiaali kohta Eestis.
    Tuulikute arendajad ei soovi eriti avaldada fakti, et Eesti on juba täna tuulikute osakaalu poolest elektritootmises selgelt üle Euroopa Liidu keskmise. 2005. aasta lõpuks moodustas tuulikute koguvõimsus Eestis ligi 1,1% paigaldatud elektritootmise võimsusest. Selle näitajaga on Eesti ELi liikmesriikide hulgas praegu 8. kohal. Ministeeriumi nägemuses jõuab Eesti 2010. aastaks 4.-5. kohale, tuulikute arendajad sooviks jõuda Taani järel teisele kohale. Suure tõenäosusega on Eesti ka üks vähestest liikmesriikidest, kes 2010. aastaks seatud indikatiivse eesmärgi täidab.
    Kõik liikmesriigid on aru saanud, et tuulikute paigaldamine on taastuvelektri tootmise võimalustest üks kallimaid viise. Pigem eelistatakse biokütustel (puiduhake, energiavõsa, prügilagaas, bioloogilised jäätmed) taastuvelektri tootmist. Euroopa Komisjoni eelmise aasta detsembris avaldatud aruandest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia toetamise kohta selgub, et Eesti taastuvelektri toetusskeemid on andnud uute liikmesriikide hulgas kõige paremaid tulemusi. Seega ei saa rääkida Eestist kui riigist, kus taastuvelektri arendamisele pidevalt kaikaid kodaratesse loobitakse ning mis kohe-kohe selle eest Euroopa Komisjonilt karistada saab. Pigem on küsimus huvigruppide soovis endale võimalikult suurt riiklikku toetust välja võidelda.
    Mis puudutab tuulikute võimalusi töötada koos gaasiturbiinidega, siis seda ei takista ei olemasolev elektrituruseadus ega ka selle kavandatavad muudatused. Pigem loovad muudatused selgema raamistiku selliste kombinatsioonide tekkeks. Omaette küsimus on seejuures loomulikult sõltuvus gaasihinnast, kuid selle riski peavad võtma tuulikute arendajad ise.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.