Eesti Energia tasandab hindu

Eesti Energia valed kalkulatsioonid põhjustasid olukorra, kus väiksemad jaotusvõrguettevõtted eelistasid aastaid osta elektrienergiat Eesti Energia tütarfirmade kaudu ja mitte otse Eesti Energiale kuuluvalt ASilt Narva Elektrijaamad.

Niimoodi kujunes sisseostetava elektrienergia hind väiksematele võrguettevõtetele soodsamaks, mis võimaldas viimastel pakkuda oma klientidele märkimisväärsemalt madalamaid hindu.

Näitena võib tuua, et kui Viimsis elav Fortumi tavaklient maksab praegu elektrienergia kilovatt-tunni eest keskmiselt 117 senti, siis üle tänava Pirita linnaosas elav Eesti Energia klient peab sama koguse elektrienergia eest maksma 126 senti.

1. märtsil kehtima hakkav Eesti Energia uus hinnakiri ei pruugi senist praktikat lõpetada, kuid tasandab hinnavahe ja nõuab lisaväljaminekuid nii väiksematelt võrguettevõtetelt kui ka nende klientidelt.

Eesti Energia tõstab hinda kuni 7 protsenti just nendes pakettides, mille kaudu väiksemad elektrivõrgud elektrienergiat sisse ostavad, nii et Eesti Energia tütarfirmade kaudu sisseostetav elektrienergia hind tõuseb samale tasemele otse Narva Elektrijaamadest ostetava elektrienergia hinnaga.

Sellest hoolimata ei plaani väikesed elektrivõrgud elektrienergia ostukanalit vahetada.

Narva Elektrivõrkude tegevjuht ja juhatuse esimees Ahti Puur ütles eelmisel reedel toimunud ümarlauakohtumisel, et Narva Elektrivõrkudelt elektrienergia ostmine tooks väikesele jaovõrguettevõttele kaasa märkimisväärseid lisakulutusi.

"Jaamast elektri otse ostmisel on võimsustasu taskukohane vaid Eesti Energia tütarettevõtetele, mitte aga väikestele jaovõrkudele. Selleks, et väikesed võrgud saaksid Narva Elektrijaamadest otse elektrit osta, tuleks süsteem muuta kilovatt-tunni põhiseks," lausus ta.

ASi Fortum Elekter juhatuse esimees Are Veski süüdistas Eesti Energiat, et see toetab kasumlike tegevuste - elektri tootmine, põlevkivi kaevandamine, õlitootmine jms - kaudu enda jaotusvõrguettevõtte tegevust, mistõttu võib Eesti Energia ja Narva Elektrijaamade omavahelist arveldamist vaadelda raha ühest taskust teise tõstmisena.

"Eesti Energia tegevuse läbipaistus on väike, mille varjus toimub erinevate tegevuste ristsubsideerimine," lausus ta.

Energiaturu inspektsiooni tegevdirektor Märt Ots leidis, et Eesti Energia tegevus on korrektne ja väikeste elektrivõrkude pretensioonid on alusetud.

Eesti Energia põhi- ja jaotusvõrgu kõrval tegeleb Eestis elektri müügiga 41 väiksemat jaotusvõrku, kelle turuosa Eestis kokku on ligi 10 protsenti. Suurimad nendest on Narva Elektrivõrk ja Fortum Elekter.