Punane börsipäev, Norma aastas 2003

Üheksast põhinimekirja aktsiast lõpetas eile miinusega seitse. Napilt pääses Norma, mis veel minut enne börsipäeva lõppu liikus 2protsendises kaotusseisus.

Eilsest võiks esile tõstagi Norma, mis esimest korda pärast 2003. aasta augustit kukkus läbi 6 euro tasemest. Täpsemalt käis ära 5,96 eurol (93,25 krooni). Päeva kokkuvõttes jäi aktsia siiski 0,2% plussi.

Nii Norma käive kui ka kasum on langenud kolm aastat järjest. Autoohutusrihmade tootja ärikasumi rentaablus on taandunud järjepanu alates 2000. aastast. Kui aastatuhandevahetusel ulatus firma ärikasumi suhe müüki 24,1 protsendini, siis möödunud aastal kõigest 9,6 protsendini. Dividendide väljamaksmise osas seis nii nukker ei ole.

Üle 5protsendine dividenditootlus on märksõna, mis aktsiat veidi toetab.

Nõrgalt esines eile paljude teiste aktsiate seas ka Merko Ehitus. Kui pärast 2005. aasta majandustulemuste avaldamist katsus aktsia ära 17,2-17,3 euro (269,12-270,69 krooni) taseme, siis eile testis 16,6 euro (259,73 krooni) ehk viimase poolaasta madalaimat taset.

Teatavasti oli Merko Ehituse IV kvartali kasuminumber tänu erakorralisele kasumile tugevalt üle analüütikute ootuste, kuid samas jäi käibenumber väga nõrgaks.

Suured erinevused võrreldes ootustega võisid tulla uuest aruandemetoodikast, mille kohaselt kajastatakse korterelamute müügitulu mitte pärast ostu-müügilepingu sõlmimist, vaid siis, kui korter reaalselt ostja kätte läheb. Seetõttu võis firmal jääda kajastamata osa tulu, mida vana standardi järgi oleks saanud müüginumbritesse lisada.

Hetkel tundub, et investorid on Merko lühituleviku osas veidi pessimistlikult meelestatud.

Ehitusfirmal on möödunud aastast ees tugevad kasuminumbrid, mida on raske ületada. Põhilise kasvuallikana võiks Merkol olla Läti ja Leedu turg, mis andis ettevõtte möödunud aasta käibest 24% (aasta varem 20%). Ehituskontsern on ise lubanud tõsta lähiaastatel antud turgude osatähtsuse oma kogumüügis 50 protsendini.

Autor on Merko Ehituse aktsionär.