Iga laps on kulda väärt

Ettevõtja Rein Kilk ütles aasta pärast vanemahüvitise sisseviimist, et need poliitikud, kes võtsid emapalga ideed vandenõuna ja võitlesid selle vastu, peaksid oma silmad peast häbenema. Täna sobib see ütlus veel rohkem. Meenutagem, et vanemahüvitise vastu oli ka liikumine Eesti Lapse Eest, samuti Rahvusvaheline Valuutafond, kes soovitasid idee rakendamise edasi lükata või vähendada kavandatud kulutusi.

Hea, et Reformierakond ei lasknud end pehmeks rääkida - vanemapalk on osutunud väärt ideeks. Seda võib võrrelda investeeringute tulumaksuvabastusega. Mõlema tulemus on täpselt see, mida vajame: vanemapalk on toonud kaasa beebibuumi, maksuvabastus ergutas firmasid investeerima ja meelitas siia välisraha, andes sellega uut hoogu majanduskasvule.

Nagu investeeringute maksuvabastus, on emapalkki leidnud vastukaja ja järgijaid maailmas. Näiteks oli see Saksamaa kantsleri Angela Merkeli üks valimisteemasid. Saksamaa on Euroopa üks kiiremini vananevaid riike, Eesti saavutas nähtava efekti kiiresti ja väikeste vahenditega.

Ehkki lapsi sünnib järjest enam, sureb Eestis siiski aastas rohkem inimesi, kui sünnib. Tartu Ülikooli vanemteadur Tiit Tammaru on arvutanud, et praeguste trendide jätkudes elab aastal 2045 Eestis alla miljoni inimese. Lähiaastatel sündide arvu kasv jätkub - sünnitusikka jõuab 1980. aastatel sündinud naisterohke põlvkond. Kui aga samasse ikka jõuavad 1990ndail sündinud naised, ei piisa rahvastiku taastootmiseks isegi sellest, kui iga naine sünnitaks näiteks neli last. Seepärast on eriti oluline, et riik ei rahulduks vaid vanemapalga maksmisega.

On hea, et vanemapalka makstakse kauem, 455 päeva, samuti see, et viljatusravi hakkab osaliselt rahastama haigekassa. Aga Eesti tehakse aastas ikka 10 000 aborti (neli korda rohkem kui 1000 naise kohta Soomes). Kui ka pooled neist otsustaks sünnitada, oleks meil sündivus rahvastiku taastetasemel - 2,1 last ühe naise kohta.

Imelik on seejuures, et riik suhtub üksikemadesse diskrimineerivalt. Selle üks näide on riiklik sünnitoetus, mida "korralikud" emad saavad järgmisest aastast 5000 krooni, üksikemade sünnitoetus ei tõuse. Samas ütleb statistika, et enamik lapsi sünnib väljaspool abielu. Miski ei viita selle trendi muutumisele. Iga laps on Eesti jaoks hindamatu väärtus.

Suur probleem on lastehoiuvõimaluste vähesus. Esimesed lapsehoidjad on saanud tunnistuse, riik koolitab neid lisaks (riigitellimus 46 kohta). Ent seda on vähe. Näiteks kolmandik lapsi sünnib Tallinnas, siin tegutseb aga vaid 8 lastesõime, järjekord on praegu kaks aastat.

Seega on meil mõtlemisainet küllaga: vaja oleks veel üht vanemapalga sarnast ideed.