Üürikorter - kodu pangalaenuta

Korteri üürihinna määravad asukoht, üldpinna suurus, seisukord ning möbleeritus.

Üürhinda tõstavad kindlasti mööbli ja vajaliku kodutehnika olemasolu. On kliente, kes eelistavad täiesti tühja korterit, näiteks pere, kes ehitab endale maja, kelle endine korter on juba müüdud ning kes soovib elada maja valmimiseni üürikorteris. Selline pere vajabki tühja korterit, kuhu saaks vahepeal ladustada oma mööbli ja muud esemed.

Noorte üürnike jaoks on aga parim korter selline, kus kõik vajaminev juba olemas. Viimasel ajal uurivad üürnikud ka üldisemaid tegureid nagu lähima kaupluse, bussipeatuse või lasteaia asukohta. Samuti on olulised auto parkimise võimalused, uuritakse garaaži olemasolu ning netiühendus on järjest enam suureks eeliseks.

Loomulikult varieeruvad üürihinnad piirkonniti ning sõltuvalt korteri seisukorrast ja suurusest. Üürile lisanduvad tavaliselt kommunaalmaksed, millega üürilevõtja kindlasti arvestama peab. Lisaks sellele tuleb üürilevõtjal üldjuhul tasuda ka kinnisvarabüroole ühekordne vahendustasu, mille suuruseks on reeglina ühe kuu üürisumma, millele lisandub käibemaks.

Viimasel ajal on suur osa üüriklientidest inimesed, kes on ostnud näiteks korteri valmimisjärgus elamus või kellel on käsil eramuehitus.

Vaatamata soodsatele laenutingimustele, majanduse ning üldise elatustaseme kasvule, leidub alati elamispinda vajavaid inimesi, kes ei mahu ühel või teisel põhjusel laenusaajatele kehtestatud tingimuste alla. Või nad lihtsalt ei soovi omanikuks hakata, sest omandiga kaasneb ka rida kohustusi ja vastutusi.

On neidki, keda hirmutab aastatepikkune võlakoorem või neid, kes pole veel otsustanud, millises piirkonnas ja millist elamispinda nad soetada soovivad. Ka neil puhkudel on lahenduseks üürikorter.

Viimasel ajal moodustavad üüriklientidest suure osa inimesed, kes on ostnud näiteks korteri valmimisjärgus elamus või kellel on käsil eramuehitus. Sageli ollakse sunnitud oma senine elamispind enne uude kolimist ära müüma ning vahepealseks perioodiks on vajalik üürikorter.

Paljud inimesed ostavad korteri peamiselt investeerimise eesmärgil. Selle väljaüürimine annab võimaluse hoida korteri jooksvad kommunaalkulud kontrolli all ning üldjuhul saada ka omanikutulu.

Seoses korterite pideva hinnatõusuga on üürile antud korteri igakuine tootlus ehk korteri ostuhinna ja selle väljaüürimisest saadava tulu suhe suhteliselt väike. Seega teenib üüritulust rohkem siiski kinnisvara loodetavalt hinnatõusult, mille mõningast jätkumist võib lähiajaks veel ennustada.

Endiselt on nii eestlaste kui ka välismaalaste hulgas populaarsed piirkonnad kesklinn, vanalinn, Kadriorg, aga ka Kristiine ning Põhja-Tallinna vanalinnapoolne osa. Kesklinna ja vanalinna eelistavad üldjuhul vähem hinnatundlikud kliendid. Nendeks on sageli ka lasteta inimesed, kelle töökoht on kesklinnas ja kes peavad oluliseks, et kõik eluks tarvilik oleks n-ö käe-jala juures.

Üürikorteri puhul sõltub piirkonna valik suuresti inimese elustiilist, nõudmistest ning võimalustest. Olulise osa kesklinna ning vanalinna üürnikest moodustavad välismaalased, kes hindavad sealse elukeskkonna ainulaadsust ja väärtust ning on nõus selle eest ka maksma.

Vanalinna korteri ostmist investeeringuna on lisaks välismaalastele viimastel aastatel hakanud kaaluma ka üha enam eestlasi. Vanalinna korteri kui investeeringu plussideks on piirkonna arhitektuuriline unikaalsus ja ajaloohõngulisus, kinnisvara väärtuse vastav tõusupotentsiaal ning pakkumiste vähesusest tingitud püsiv nõudlus. Üldjuhul soovivad eestlased soetada vanalinna pigem remonti vajavat korterit, et see oma maitse kohaselt renoveerida ning seeläbi säilitada ajaloolisus. Üldjuhul ostab eestlane korteri vanalinna väljaüürimise eesmärgil.

Huvilisi üürikorterite vastu muudes piirkondades, äärelinnas ja magalarajoonides, on küllalt lai, siin on sageli klient ka veidi hinnatundlikum. Üpris suur nõudlus on näiteks Lasnamäe üürikorteritele, kus eeliseks kvaliteedi ja üürihinna tasakaal ning hea ühistranspordiühendus linnaga.

Eelistatud on korterid uutes majades, renoveeritud korterid vanemates majades või üldisemalt heas seisukorras korterid. Remontimata, kehvas korras korterite osas puudub nõudlus täiesti. Nõutud on viimistletud korterid uutes majades, kus on praktilised ja kaasaegsed sisustuslahendused.

Üürilepingut sõlmides tasuks erilist tähelepanu pöörata mitmele punktile, mille fikseerimine lepingus aitab vältida hilisemaid probleeme üürileandja ning üürniku vahel.

Ülioluline on kontrollida isikuandmete õigsust. Üürnik peab kindlasti nõudma üürileandjalt üüritava elamispinna omandiõigust tõendavat dokumenti. Fikseerida tuleb ka üüritasu suurus ühes kuus ning loetleda kõik teenused, mille eest tuleb tasuda eraldi. Lisapunktina peaks märkima ära üüri tasumise korra - igakuise maksekuupäeva ning makseviisi.

Oluline on määratleda üürilepingu pikkus. Viimasel ajal valitseb üüriturul suundumus lühemaajalistele üürisuhetele. Soovitav on fikseerida poolte võimalikud lisakohustused ja -õigused. Samuti tuleb poolte vahel kokku leppida üürilepingu lõpetamise korras ning vastav märge kindlasti lepingusse kanda.