- OMX Baltic−0,08%319,11
- OMX Riga0,25%974,04
- OMX Tallinn−0,04%2 229,1
- OMX Vilnius0,14%1 511,62
- S&P 500−1,11%7 718,94
- DOW 30−0,09%51 621,48
- Nasdaq −1,88%26 692,87
- FTSE 1000,7%10 724,86
- Nikkei 225−0,05%67 744,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,28
- OMX Baltic−0,08%319,11
- OMX Riga0,25%974,04
- OMX Tallinn−0,04%2 229,1
- OMX Vilnius0,14%1 511,62
- S&P 500−1,11%7 718,94
- DOW 30−0,09%51 621,48
- Nasdaq −1,88%26 692,87
- FTSE 1000,7%10 724,86
- Nikkei 225−0,05%67 744,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uskumatu pakkumine tõi tehingu
Klisserani omanik Lauri Liimand ütles, et läbirääkimiste käik sai uue suuna, mis tingis ka Eesti ühe tuntuma arvutiäri müügi.
"Esialgu polnud mul mingit plaani seda müüa. Otsisime lihtsalt investorit, kelle abil äri laiendada. Läbirääkimiste käigus tegid nad mulle aga uskumatult võimsa pakkumise, millele ma ei suutnud vastu seista," lausus ta.
Viidates sõlmitud leppe konfidentsiaalsusele, ei soostunud Liimand avaldama, kui suure summa ta ettevõtte müügiga teenis.
Võrdsetes osades Indrek Prantsile, Sven Mansbergile ja Armin Kõomägile kuuluv Upwind OÜ ostis aktsiaseltsi Klisseran tükeldamise teel mõned kuud tagasi tekkinud aktsiaseltsid Klisseran Foto, Klisseran Hooldus, Klisseran Kaubandus ja Klisseran Tootmine ehk praktiliselt kogu K-Arvutisalongi poeketi koos kaupade ja muu varaga.
Sama tehingu raames müüsid Klisserani endised nõukogu liikmed Peeter Kargu, Lauri Liimand ja Marek Vaho eraisikutena Upwindile ära veel hiljuti Soomes püsti pandud arvutiäri Tietokonekauppa koos selle teeninduse tütarfirmaga.
Liimandile kuuluvad pärast müüki AS Klisseran ja selle tütarfirma AS Klisseran Hulgi, mis praegu tähendavad sisuliselt ainult nime.
Tehinguga kaasnes ka leping, mis keelab Klisserani endistel juhtidel lähimate aastate jooksul asutada konkureerivat arvutiäri.
"Meil on kokku lepitud, et IT-valdkonnas me ei tohi olla. Me oleme äripartneritega otsustanud alustada uute investeerimisprojektidega, kuid nendest me täna veel ei räägi. Samas aitame me uutel omanikel ostetud äri laiendada. Tundub, et Kargu Peeter jääb vähemalt viieks aastaks veel sellesse IT-ärisse. Tema seda väga armastab ja see oligi tema idee," lausus Liimand.
Klisserani nõukogu liige Peeter Kargu ütles, et kohe, kui Sven Mansberg välismaalt puhkuselt tagasi tuleb, lepitakse kokku tingimused, mille alusel endised juhid jätkavad tööd ettevõtte arendamiseks.
Kargu sõnul on uutel omanikel plaanis arvutimüügifirmat jõuliselt laiendada.
"Paari aasta jooksul tahame saada Balti- ja Põhjamaade arvutikaupade suurimaks poeketiks. Lähikuudel tuleb Soome paar poodi juurde. Sellel aastal peaksid esimesed kauplused tulema Lätti ja Leetu. Lisaks plaanime aasta lõpus või järgmise aasta alguses avada esimesed kauplused ka Rootsis," nimetas Kargu.
Hetkel kuum
Hoopis kidakeelsemateks jäid aga Upwindi omanikud. Armin Kõomägi ei soostunud esialgu üldse tunnistama, et tehing toimus. Kuulnud, et teine pool oli tehingut juba tunnistanud, delegeeris ta küsimused vastamiseks kodus kurguhaiguses vaevlevale Indrek Prantsile.
Viimane saatis elektronkirja, milles teatas, et investeering tehti, kuna "näeme suurt potentsiaali arvuti- ja digikaupade jaekaubanduses nii Eestis kui ka lähiturgudel. Edasiste plaanide seas on kiire laienemine lähiturgudel ja oma juhtiva positsiooni veelgi tugevam kinnistamine Eesti turul."
Tehingu hinda või suurusjärku ei soostunud ka Prants avaldama.
ASi Ordi tegevjuht Ülle Kivirähk ütles, et konkurendi müük ei tulnud talle üllatusena, sest Klisserani ambitsioonidest välismaale laieneda on kuulda olnud juba pikka aega.
"Praegune omanike struktuur ei suutnud seda ilmselt teha. Tütred tehti alles mõned kuud tagasi. Selleks lõhkusid nad ühe suure firma neljaks. Ju see siis oli otstarbekas müügiprotsessile. Samamoodi olid eelmise aasta majandustulemused positiivsed. On näha, et firma on ennast ette valmistanud müügiks," lausus ta.
Kivirähki sõnul ei näita Klisserani avalikud majandustulemused, et ettevõttel oleksid maksuvõlad, küll aga on oldud võlgu kauba tarnijatele.
"Kindlasti on neil võlad tarnijatele. Kuna neil on väga pikad maksetähtajad suurte tarnijate juures, siis seal on suured võlad üleval," lausus Kivirähk.
1996. aastal loodud K-Arvutisalongist on kujunenud Eesti suurim eratarbijale orienteeritud arvutite tootja ja turustaja, kus praegu töötab 197 inimest.
K-Arvutisalongi kaubamärki kandvaid ettevõtmisi haldav AS Klisseran on Eesti arvutiturul kiiresti kasvanud ning käivet igal aastal mitmekümne protsendi võrra suurendanud. Samas on ettevõtte rentaablus jäänud tagasihoidlikuks - rõhutud on pigem turuosa hõivamisele iga hinnaga kui kasumile.
Tavalise arvutimüügifirmana tuntud K-Arvutisalong lõi avalikkuses esimest korda laineid 2004. aasta suvel, kui hakati pakkuma odavat fototeenust - filmi ilmutus 15 krooni ja iga foto 1.50 oli hind, mis tekitas nädalased ootejärjekorrad ja ajas konkurendid ühiseid nõupidamisi korraldama.
Veebruaris 2005 laiendas K-Arvutisalong tegevusala veelgi ning hakkas müüma odavaid kontoritarbeid.
Mais 2005 alustati HCSi kaubamärgi all oma sülearvutite tootmist plaaniga haarata kolmandik Eesti sülearvutite turust.
Konkurendid on K-Arvutisalongi nimetanud arvutisektori Säästumarketiks.
Selle aasta märtsi lõpuks oli ASi Klisseran kohta tarbijakaitseametile laekunud 15 kaebust. Klisserani juht Peeter Kargu kommenteeris, et kuna Klisseranis tehakse aastas üle 70 000 tehingu ja 70 protsenti eraklientidest ostab arvuti just nende poodidest, siis on ka mõistetav, miks on kuulda nii kurtmist kui ka kiitust.
K-Arvutisalongil on 23 esindust üle Eesti, neist 11 Tallinnas, kuus Tartus ning ülejäänud Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Jõhvis, Rakveres ja Narvas.
Hetkel kuum
AI investeerimiseksperiment
“Panus LHVsse oli jackpot, ehkki mind nimetati ka lollpeaks.“
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
1
Viimased uudised
“Panus LHVsse oli jackpot, ehkki mind nimetati ka lollpeaks.“
Tagasi Äripäeva esilehele