Estonian Cell läheb käima

Tehase juhi Margus Kohava sõnul alustatakse lähipäevil küll tootmist, aga 2,6 miljardit krooni maksma läinud Estonian Celli tehase ametlik avamine jääb septembrisse, kui ehituse peatöövõtja annab tehase omanikele üle.

Tehases sagib veel ringi hulk ehitusmehi ning masinate seadistajaid. Ringi liikudes tuleb tehase juhil tihti kasutada inglise keelt, et suhelda Lääne-Euroopast pärit seadistajatega.

"Tegelikult oleme proovitootmist juba teinud, testime protsesse," rääkis Kohava telefonitorus eelmisel nädalal, kui helistasin kokkusaamise aja täpsustamiseks.

Finantsjuhi Riia Ratniku sõnul käis proovitootmine tehases ka siis, kui ööl vastu 25. märtsi purunenud 1500 kuupmeetri suurune puidumassimahuti vigastas kukkudes ka väävelhappemahutit, millest voolas hapet välja, õnneks ümbritsevasse turvabasseini. Ratniku sõnul oli õnnetuse kahju siiski miljonites eurodes.

Kuniks tehas pole omanikele üle antud, vastutab intsidendi eest peatöövõtja, lisas ta.

"Nii rangeid keskkonnanõudeid, nagu on Estonian Cellil, pole ühelgi Skandinaavia tselluloositehasel," kinnitas Ratnik. Puhastusseadmed läksid maksma üle 155 miljoni krooni.

Kunda jõest pumbatava vee ettevalmistamise ja puhastamise hoonet tutvustades ütles Kohava, et neil on luba võtta ööpäevas kuni 6000 kuupmeetrit vett, seda kogust ületada ei tohi. Monitoride taga istunud operaator Raavo Vask rääkis, et käib tööle Haljalast: "Kümme aastat töötasin Viru Õlus, töökohta vahetasin vahelduse pärast, palgad on siin ka paremad."

Töötajaid on tehases 75, neist kontoris alla kümne. Inimeste värbamisel pakkusime suuremat palka, selgitas Kohava.

Kunda linnapea Allan Aroni sõnul on koostöö Estonian Celliga hea ning avatud: "Olime ise ka väga aktiivsed, et see tehas siia saada." Tänu tehase tulekule on kahe aastaga korterite hinnad linnas tõusnud üle kümne korra, samuti toob tehas lisaks enda töötajatele piirkonda juurde 400 töökohta, rääkis ta.

Kinnisvarafirma Uus Maa konsultant Aimar Türbsal rääkis, et Kunda korterid on hinnavahemikus 150 000-300 000 krooni. Näitena tõi ta tehase lähedal müügis oleva ahjuküttega kolmetoalise korteri, mille eest küsitakse 250 000 krooni. "Tehase ehituse alguses oli nõudlust üürikorterite järele, täna aga ostetakse juba kortereid päriseks," märkis Türbsal.

Kuigi tehas ning investeering on Eesti mõistes suured, ütles Kohava, et tavaliselt maailmas nii väikseid mehaanilise puitmassi tehaseid ei ehitata. Tehase normaalne toodangumaht peaks olema 200 000-300 000 tonni aastas. "Marginaalid on tselluloositootmises väiksed, seepärast peab olema käivet," rääkis Kohava.

Tema sõnul on Kunda tehase toodangu eeliseks tooraine- ja energiahindade kõrval ka väiksemad logistikakulud Euroopa turul, kuhu seni on haavapuidumassi toodud peamiselt Kanadast.

Haavapuidust tehtud tselluloosi lisatakse paberi tegemisel 5-10 protsenti, see annab läbipaistmatuse ning kohevuse - sama paks paber kaalub vähem.

Hoovil kõrguvatele suurtele haavapuiduvirnadele viidates ütles Kohava, et puitu on siia varutud juba üle 60 000 tihumeetri. Suurde valmistoodangu lattu mahub kuni 10 000 tonni 250kiloseid puitmassipakke.