Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Automaatladu hoiab kokku ruumi ning personalikulusid

Just vajadus ruumi kokku hoida oligi üheks peamiseks põhjuseks, miks tarbesõidukite hoolduse ning kokkupanemisega tegelev Silwi Autoehituse AS otsustas muretseda automaatlao.

"Muretsesime automaatlao aasta tagasi. Sellega saavutasime kokkuhoiu laopinnas, kiirendasime tööprotsesse ning kergendasime töötajate jalavaeva. Loomulikult on oluline ka ülevaade laoseisust, nüüdsest on kogu ladu ühendatud arvuti ja andmebaasiga. Kui varem oli traditsioonilises laos vaja sageli kasutada redelit või ekselda riiulite vahel, siis nüüd piisab ainult töökäsu sisestamisest ning vajalik detail ilmub kohe välja," selgitas automaatlao muretsemise tagamaid ASi Silberauto juhatuse liige Eero Mõtlik.

Kõnekas on ka fakt, et enne automaatlao paigaldamist hõlmas laopind endas 60 m2, siis nüüd saadakse toimingutega hakkama üheksal ruutmeetril.

"Kui vaadata aja kokkuhoidu, siis on automaatlao soetamine juba ära tasunud. Ruumiliselt ja rahaliselt andis automaatladu võimaluse jätta ära juurdeehitus tootmiseks ning kasutada selle asemel lao alt vabanenud pinda. Täpne tööjõu kokkuhoid selgub lähiajal juurutatavate automaatika protsesside rakendumisel," lausus Mõtlik.

Automatiseeritud ladu hakkabki üha enam tänasel päeval aktuaalseks muutuma, kuna tööjõudu pole ettevõtetel kusagilt võtta, või kui on, siis tuleb neile senisest tublisti rohke palka maksta. Plussiks nimetavad kasutajad ka veel kõrget turvalisuse astet. Kellelgi, kes ei oma ligipääsuluba laole, sinna ka ei pääse, turvarisk on viidud miinimumi lähedale.

Würthi laojuhataja Jüri Melsase sõnul hoiavad nemad automaatlaos tavapärasest kallimaid kaupu.

"Lisaks kallimatele toodetele hoiame seal põhiliselt nn pisikaupa ehk kruvikeerajaid, mutrivõtmeid ning muid selliseid tööriistu. Automaatlao ringluskiirus on küllaltki kõrge," lausus Melsas.

ASi Konsensus- Laomaailm müügijuhi Ilmar Metsma sõnul pole üheseid vastuseid, millal automaatladu muretseda ning millal mitte. Ennekõike sõltub see ettevõtte vajadustest, käideldavast kaubast ning selle kogustest.

"Ühest vastust, palju automaatladu maksab, ei ole. See on nagu ülikonna õmblemine rätsepa poolt kindlale inimesele, riiet läheb ju igaühele erinevalt," selgitas Metsma automaatlao hinna kujunemist.

Metsma sõnul peaksid firmad endale selgeks tegema, kuhu maani automaatladu ennast ära tasub, sest investeeringutega lõhki minna pole ka mõtet.

"Kas muretseda näiteks miljon krooni maksev ladu viieaastase liisinguga, või kulutada laotöötajale sama palju. Esimene on sul pärast liisinguperioodi lõppu alles, teine võidakse iga kell konkurentide poolt üle osta," ütles Metsma.

Laadur OÜ direktor Fred Märtsoo on aga kriitiline. "Selline ladu võib kiiresti tülikaks osutuda, seda eriti tarkvara ühildumise osas," leidis ta.

Automaatladu on ideaalilähedane laomudel väikeste detailide, pooltoodete, tööriistade ja varuosade ladustamiseks.

See on üks mooduseid, kuidas ruumisäästlikult ladustada ja minimaalse ajakuluga väljastada kaupu. Lahendust pakub see toodetele, millele on iseloomulik hajutatus, ülevaatlikkuse puudumine, koguselise kontrolli keerulisus ja osalt ka sellest tulenev turvalisuse ehk varguste probleem.

Tundlikumatel detailidel võib probleemiks olla ka tolm, niiskus, valgus, temperatuur, muud steriilsusprobleemid jne.

Automaatladu sobib suurepäraselt pisemate detailide ladustamiseks, nagu elektroonikakomponendid, erinevaid tööriistad, vormid jms.

Seda saab teha ülevaatlikult ja turvaliselt, et lihtne oleks sobivat detaili eksimatult teiste sarnaste seast eristada ja mugavalt kätte saada.

Rikkeid esineb sellistel ladudel suhteliselt harva, kasutajatel pole probleeme tekkinud.