Chiptuning annab jõudu ja samas vähendab kütusekulu

Chiptuning'uga tegeleva Estuningu projektijuht Samvel Mäemurd nendib, et kohati on see nii ja kohati jälle ei ole ka. Kõik oleneb konkreetsest autost. "Kui kliendil on ikka auto, millele ei tasu chiptuning'ut teha, sest tulemust ei tule, siis me oleme seda ka öelnud, et pole mõtet raha raisata," räägib Mäemurd.

Turbodiislitel ja bensiinimootoriga turboautodel on chip'iga kaasnev võimsuse kasv tavaliselt 20-30 protsenti.

Oma turbodiisliga Seat Toledole chip'i paigaldada lasknud Jüri Jürisaar nimetab, et muidu suhteliselt tuim diiselmootor sai kõvasti tõmmet juurde. Samuti suurenes pööretevahemik, kus mootor korralikku kiirendust pakub. Küll nimetab Jürisaar, et tema autol kütusekulu natuke kasvas.

Audi TT-le chiptuning'u tellinud Tõnu Teeveer nendib, et kui tema auto oli juba enne ergas, siis pärast ajus kivi vahetamist oli tegemist justkui võõra autoga.

Töö tulemusena lisandus võimsust 30 kW ja väänet koguni 65 Nm. Teeveere Audil vähenes ka kütusekulu. Kui see oli enne maanteel stabiilselt kaheksa liitri peal, siis pärast chiptuning'ut on hakkama saadud natuke üle seitsme liitriga saja kilomeetri kohta.

Küsimusele, kas kivi vahetus siis tasus ennast ära, vastas Teeveer, et tasus juba sõidurõõmuga ja vähenenud kütusekulu tuli meeldiva lisana kaasa.

Päris uuele autole chiptuning'ut teha siiski ei maksa, sest see võib garantii katkestada. Silberauto PR spetsialisti Jaan Vare sõnul on igasuguse tuuningu puhul reegel, et tootja ei vastuta selle eest, mida ta ei ole testinud. Silberautos paigaldatakse autodele ainult neid juppe, mis on tootja poolt lubatud ja millele laieneb garantii. Chiptuning'ut Silberautos seni veel tehtud ei ole. Küll on Mercedeseid võimalik tellida ametliku tuunija AMG toodanguna.

Chiptuning'ut on võimalik teha ka tarbesõidukitele, mille puhul on peamiseks eesmärgiks kütusekulu langetamine.