Keila-Joa mõis sai iiri hinge

Suvel Keila-Joa mõisas etenduv "Kodukoht" on lavastaja Priit Pedajase järjekordne pöördumine iirlase Brian Frieli näidendite poole ning lugu kujutamas seda õrna piiri, kus võõras ei oska "lugeda" teist kultuuri, ajalugu, maad, inimesi.

"See oli meie jaoks õnnelik leid - pikalt tühjana seisnud kivihunnik, kuhu me saame suveks elu sisse puhuda," põhjendas lavastaja taaspöördumist Keila-Joa mõisa, kus taas on lavastaja koostööpartneriks kunstnik Pille Jänes. Aastal 2000 tuli samas Pedajase-Jänese ühises töös välja Frieli "Aristokraadid".

Mõis sobib mõlema mängupaigaks juba sellepärast, et nii "Aristokraadid" kui ka "Kodukoht" toimuvadki mõisas.

Vähetähtis pole seegi, et Keila-Joa mõisas on hetkel ruum, mille suurust Eesti mõisates tavaliselt pole, mahutades 150 vaatajat.

"Kodukoht" on ühelt poolt armastuse lugu ning teiselt poolt väga mitmekihiline, rääkides kodust, mis võib olla võõras ja mõtiskledes selle üle, mis see kodu ja kodukoht üleüldse on.

1878. aasta Iirimaal Ballybegis Donegali maakonnas elavad heasoovlik ja sõbralik inglasest mõisnik, lesestunud Christopher Gore, tema poeg David ja üks naine, kellesse nad mõlemad armunud on - kohalikust külast pärit ning 14. eluaastast saadik mõisas töötanud iiri majapidajanna Margaret. Mõisas teeb oma uurimistööd ka inglise antropoloog, kes on vaimustunud tollal moodsast rassilise klassifikatsiooni teooriast. Ta mõõdab oma täppisriistadega üle iiri külarahva kolbad ja luustiku ning loodab niimoodi "ära kirjeldada" selle rahva olemuse ja meelelaadi. Õieti tõestada, et juba looduse poolt on iirlased määratud alamrahvaks ning et nad on ettearvamatud ja ohtlikud. Cristopheri arvates on need mõõtmised süütu inglaslik veidrus, kuid kohalikud tajuvad seda hoopis teisiti, alandava agressiivsusena. Senine rahulik ja nautlev mõisaelu aeg saab läbi, uus ratsionaalne ajastu murrab sisse. Mõis, Ballybegi Suur Maja kui aristokraatlikkuse, turvalisuse ja vähemalt näilise rahu kants mureneb ning kodukoht pole enam endine.

Näidendi autor Brian Friel on Priit Pedajase loomingus olnud erilisel kohal ning "Kodukoht" kuulumas kokku varem lavastatud näidenditega "Tõlkijad" ja "Aristokraadid". Keila-Joa mõisas kolmapäeval esietendunud "Kodukoht" on esimene kahest Eesti Draamateatri selleaastasest suvelavastusest. 14. juulil esietendub Viinistu kunstimuuseumis Andrus Kiviräha kirjutatud "Syrrealistid", mida lavastab Hendrik Toompere jr.

Juuni- ja juulikuu "Kodukoha" etendused on juba välja müüdud, kohti on veel augustikuu lisaetendustele.

Autor: Ülle Hallik