Gates taandub juhtimisest heategevusse

"See oli raske otsus," ütles Gates läinud nädalal muudatusest teada andes. "Õnneks on mul kaks kirge, mida ma pean väga tähtsaks ja suureks väljakutseks." Gates ütles, et on kindel, et tema esimesel kirel, Microsoftil on ka temata ees "niisama helge tulevik kui seni".

Ise tahab 12 aastat maailma rikkaima mehe tiitlit kandnud Gates nagu Rockefeller ja teised Ameerika suurkapitalistid enne teda, pühenduda heategevusele. Aastast 1994 on Bill ja Melinda Gatesi heategevusfond, mille varad on kokku ligi 29,5 miljardit dollarit, annetanud üle 10 miljardi dollari. Suur osa sellest rahast on läinud malaaria, tuberkuloosi ja teiste maailma vaeseimaid riike laastavate "unarusse jäänud" haigustega võitlemiseks. Annetustes on Gates niisama pragmaatiline kui äris, tehes panuse vaktsiinidele, kus kasutegur on suurem.

Läinud kuul kaebas Gates, kui raske on elada maailma rikkaima mehe tiitliga. Oma varast, mis ajakirja Forbes andmeil on üle 50 miljardi dollari, on ta lubanud 90% heategevuseks anda. Oma kahele lapsele plaanib ise 31aastaselt miljardäriks saanud Gates aluskapitaliks jätta 10 miljonit dollarit - rikkus tuleb endil teenida.

Mullu lõi Briti kuninganna Elizabeth II Bill Gatesi heategevustöö eest rüütliks, ärimaailmas on Microsofti loojal aga palju vastuolulisem reputatsioon.

Microsofti edu pant on olnud Gatesi agressiivne juhtimisstiil, mis on Microsoftist teinud maailma suurima tarkvarafirma, kuid tekitanud probleeme konkurentsiametnikega nii USAs kui ka Euroopas. USAs jõudis Microsoft võimudega 2002. aastal kokkuleppele ja pääses firma tükeldamisest, ELis aga jätkuvad vaidlused Euroopa Komisjoniga, kes nõuab Microsoftilt firma operatsioonisüsteemi lähtekoodi konkurentidele avalikustamist. 2004. aastal määras Euroopa Komisjon Microsoftile rekordilised 497 miljonit eurot trahvi turupositsiooni kuritarvitamise eest.

Microsofti taktika on olnud kiiresti reageerida ja üle võtta uue tehnoloogiaga konkurendid. Internetipõhistes rakendustes on aga Microsoft initsiatiivi käest andnud ning rivaalidele, nagu Google, alla jäänud. Lisaks on Microsoftil olnud ridamisi probleeme uute toodete turuletoomisega.

Need probleemid jäävad lahendada Microsofti uutele juhtidele - Ray Ozzie'le, kellest saab Gatesi asemel Microsofti tarkvaraarenduse peaarhitekt, ning Steve Ballmerile, kes on Microsofti tegevjuht 2000. aastast. Gates ise jääb Microsofti juhatuse esimeheks ning on ühtlasi edasi firma suurim aktsionär.

Kahekümneaastase Bill Gatesi ja Paul Alleni 1975. aastal asutatud Microsoft on kasvanud firmaks, mille aastakäive on üle 43 miljardi dollari ning turuväärtus ca 225 miljardit dollarit.

Trigon Venture Partnersi tegevjuht Allan Martinson ütleb, et Bill Gatesi ta piletiraha eest ei kuulaks, küll aga Apple'i loojat Steve Jobsi, kellest "kohe kiirgab visionäärlikku fluidumit".

Gates on pigem alati esimesena õigel ajal õiges kohas olnud, olulisemad on tema ärilised ja mänedžeri omadused. "Microsoft on kõige agressiivsema DNAga firma ja seda viimase inimeseni välja," ütles Martinson.

Firmasse on küll tulnud uusi tugeva visiooniga inimesi, kuid selget liidrit ei ole ja nii pole välistatud ka võimuvõitlus Microsofti vanade ja uute jõudude vahel, ütles Martinson.

Meelis Atonen, kes majandusministrina 2004. aastal Bill Gatesiga Bratislavas kohtus, peab Microsofti juhti andekaks tarkvaraarendajaks ja impeeriumi loojaks, kelle aadressil kostuv kriitika tuleb pigem oponentide kadedusest.

Pigem tuleb siin esitada küsimus riikidele, kuidas nad suudavad nii suurte firmadega toime tulla.

Bratislavas esitles Atonen Gatesile ideed müüa Eestile Microsofti tarkvara hulgilitsents. "Sellest plaanist pole ma enam midagi kuulnud," ütles Atonen.