Laopidajad tegid müügikeelust äri

Äriidee seisneb õigel ajal kaasajastatud laohoonetes, mille kasutamise eest on vilja ja võid kokku ostnud ning hoiustanud põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) tänaseks maksnud juba ligi 14 miljonit krooni. Lõviosa rahast tuli struktuurifondidest, väikese osa võihoiukuludest tasus ka Eesti riik.

Olemasolevate koguste juures tiksub laoomanikele üle 8 miljoni krooni aastas, kuid on loota, et PRIA ostab põllumajandustoodangut kokku ka edaspidi, seega hoitavad kogused suurenevad.

Markantsematel juhtudel maksab PRIA ladustamistasu ettevõtjatele, kellelt ta nende enda kauba põllumajandustootjaile osutatava abi sildi all välja ostis.

Esimese hooga müüdi ametile nii palju vilja, et ladusid tuli juurde otsida. Tänaseks on PRIA vilja kokkuostuks kulutanud üle 44 miljoni krooni. Ladudes seisab üle 22 455 tonni otra ja 792 tonni nisu. Võid on kokku ostetud 1770 tonni.

Kui laadida vili ja või kaubavagunitesse, saaks rongi 745 viljavaguni ja 59 võivaguniga.

Kuna Euroopa Komisjon käsib sekkumiskokkuostuga omandatud põllumajandustoodangut hoida kõigi liikmesmaade ladudes seni, kuni koidab aeg turgu jahutada või juba aastaid langeva hinnaga toodang pahaks kipub, voolab raha laoomanike taskutesse pikki aastaid.

Nii tohib euroliidus praegu müüa enne 2004. aastal kokku ostetud võid, mida on säilitatud -18 YC juures või veelgi madalamatel temperatuuridel. Mullu ja tänavu kokku ostetud võid tuleb aga sügavkülmas edasi säilitada.

PRIA andmetel olid suuremad vilja müüjad Soome kapitalil põhinev Kesko Agro, Endel Kangru Liivamäe talu ja veel hiljuti riigile kuulunud Eesti Viljasalv. Põllumajandusministeerium müüs viimase tänavu mais kinnisvaraäriga tegelevale Tiigi Keskusele.

PRIA vilja hoidjateks on valitud seesama Kesko Agro, Taani-Rootsi omanike Farm Plant, MGT Muuga Grain Terminaal, Tartu Viljasalv, Tartu Veski ja Tiigi Keskus.

Kolm viimast vilja hoidjat võib võtta kokku märksõnaga Antomin, kuna tänaseks on Tartu Veski oma kunagise asutaja, Tartu Viljasalve alla neelanud. Nii Tartu Veskit kui ka Tiigi Keskust kamandab paari aasta taguse suhkruralli vallapäästja Antomini omanik Uuno Lausing.

Kahe aastaga Põlva Piimalt, E-Piimalt ja Võru Juustult kokku ostetud või ladustas PRIA riigihankega leitud külmhoonetesse. Üks neist külmhoonetest kuulus veel möödunud suvel Põlva Piima juhile Aivar Häelmile ja on nüüd probleemsete firmade kustutajana tuntud Aivar Tõnissoni kätes.

Miidurannas asuva võilao omanikuna näitab äriregister Eesti-Läti topeltkodakondsusega kinnisvarahaid Toomas Tooli. Lao nõukokku kuuluvad tuntud toiduainetööstuse tegelased, Talleggi juht Jüri Kuuskaru ja Valio endine juht Peeter Puskai.

Lõssipulbrit pole PRIA-le veel müüdud. Kokkuostetud odrast tahab PRIA 30 000 tonni müüa enampakkumise korras kolmandatesse riikidesse, kuid ükski ettevõtja pole veel osalemissoovi üles näidanud.

Või hoidjate leidmiseks kuulutati riigihange välja möödunud aasta aprillis. Ladusid otsiti kuude Eesti piirkonda. Laoärimeestele seati tingimuseks, et nende ladu peab mahutama vähemalt 500 tonni võid, mida hoiustatakse võile kohaselt ehk sügavkülmas, samuti pidi lao omanik lubama PRIAt kontrollima.

Hanke tulemusel sõlmis PRIA 2008. aasta juunini kaks raamlepingut, Miiduranna ja Põlva Piima külmlaoga. Maksmiseks tuleb raha tuleb Euroopa Liidu struktuurifondide hulka kuuluvast EAGGF fondist.

Tartu Veski, Kesko Agro ja Farm Planti viljalaod kinnitas Euroopa Komisjon sekkumiskeskusteks oma määrusega.

Kuna 2005. aastal selgus, et need laod ei suuda ära mahutada kogu kokkuostetavat vilja, korraldati riigihange ja sõlmiti lepingud kolme lisalaoga, mis kuuluvad MGT Muuga Grain Terminaalile, Tiigi Keskusele ja Tartu Viljasalvele.

Kesko Agro juht Tõnu Kelder tunnistas, et PRIA vilja hoidmine tähendab neile laopindade efektiivsemat kasutamist.

"Interventsioonivilja hoidmine kui äri on kasulik siis, kui vili püsib laos," selgitas Kelder. "Aga olukorras, kus turul on vilja puudus, hinnad tõusevad ning otstarbekaks muutub interventsioonilaost vilja osta, hakkab interventsioonivilja ladustamise atraktiivsus vähenema."

Kelderi sõnul hoiavad nad oma laos umbes 30 000 tonni interventsioonivilja, mille varem ise PRIA-le müüsid.

"Ma pean kõigepealt vaatama, mis lepingutes kirjas on ja kas see pole mitte konfidentsiaalne," põikles viljaärimees Uuno Lausing. Kuuldes aga, et kauba hoidjad ning ladustamisele kuluvad summad on ajakirjanikule teada, ütles ta: "Interventsioonivili pole nii oluline osa, et selle peal elaksime. Võib-olla on tulevikus midagi muud kasulikum hoida."

Lausingu sõnul ei taha tema juhitud firmad praegugi kõiki oma ladusid interventsiooniviljaga täita. "Arvan, et ladu interventsioonivilja hoidmiseks ehitada ei tasu, ainult sellele äriideed püsti panna ei saa."

Tartu Agro juht Aavo Mölder kommenteeris, et interventsiooni hinnatase võimaldab ära elada, kuid raha kiire kättesaamisega on raskusi. Seetõttu eelistavad põllumehed müüa oma vilja Keskole, Kemirale ja Farm Plantile, rääkis Mölder.

"Hoiustamise äri on kindlasti tasuv, kui kogus on suur," lisas Mölder. Tema andmetel müüdi PRIA-le ligikaudu 1/5 möödunud aastal toodetud viljast, üle 100 000 tonni viidi Eestist laevadega välja. "Tartu kaudu lähevad vagunid juba praegu," teadis Mölder. "Kui loomakasvatajatel vili lõpeb, ostetakse Euroopa interventsiooniladudest jälle sisse. Nii see äri käib."

Miiduranna Külmlao omanikfirma juht Rait Lukas ütles, et ei tea või hoiustamise tasuvusest midagi. "Kui üldse sellest keegi rääkida oskab, siis on see Miiduranna külmlao juht Aivar Ader," lisas Lukas. Ader jäi reedel kättesaamatuks.

PRIA ja põllumajandusministeerium Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika mõttekust ja laoäri kasumlikkust reedel kommenteerida ei tahtnud. Sekkumiskokkuostu kohustus tuleneb Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast ja kuna Eestis on nõuetekohaseid ladusid vähe, on neist enamikuga ka ladustamislepingud sõlmitud.