Kündjate paremik vedas võistuvagusid

Et künd tuleks hea ja õige, ei piisa ainuüksi tipptasemel tehnikast, tarvis on ka oskajat töötegijat. Just nende viimaste kutsemeisterlikkuse tõstmise ning künnitöö populaarsuse parandamise nimel juba aastakümneid künnivõistlusi peetakse.

Üks säärane, Eesti tänavuse künnimeistri väljaselgitamiseks korraldatud adrameeste mõõduvõtmine toimus septembrikuu keskpaigas Eestimaa künnipealinna tiitlit väärivas Olustveres. Võistluse võitjad esindavad Eestit ühtlasi ka järgmisel aastal Leedus toimuval künni MMil. Tänavune künnivõistlus ei pakkunud võitja suhtes üllatust, kümnendat korda krooniti Eesti künnimeistriks pöördatrade klassis Mait Pajo. Perekonnas on tõsine künnipisik sees - Maidu poeg 14aastane Margo oli parim noorkündjate klassis.

Kündmine on vastutusrikkaim, aeganõudvaim ja samas kalleim mullaharimise viis. Sellepärast võtavad põllumehed, kus see vähegi võimalik, üha enam kasutusele tehnikat, mis võimaldab kas künnist täielikult loobuda või vähemalt künda sääraselt, et hiljem poleks põldu enne külvi tarvis üle kultiveerida.

Nii on hakanud levima põimkülvikud, mille spetsiaalsed ketaskobestid võimaldavad külvata ka kõvemasse pinnasesse. Selline riist vajab aga ennast vedama vähemalt 200hobujõulist traktorit, kusjuures koos traktoriga maksab tänapäevane eelkobestiga külvimasin vähemalt 1,5 miljonit krooni. Arvestades, et külviks sobilikku aega on Eestimaal vaid maksimaalselt poolteist kuud, peab talunik tõsiselt kaaluma, millise tehnika kasuks otsustada.

Eesti Maaviljeluse Instituudi teaduri Taavi Võsa hinnangul kulub halvasti küntud põllu ühe hektari n-ö parandamiseks oma 500 krooni. Loomulikult kannatab ka saak.

"Põllumees pole lihtsalt tootja, vaid ka ümbritseva keskkonna kujundaja," nendib Võsa. "Söötis ja võsastunud põllud pole ilus vaatepilt, eriti kui arvestada, et võsastunud maa taas põlluks tegemine on väga kallis."

Maailmatasemel on künnivõistlusi peetud 1953. aastast. Eestlaste võistluskünni traditsioon sai alguse 10. augustil 1874, mil C.R. Jakobson korraldas esimesed künnivõistlused Pärnumaal. Tänavused künnivõistlused Olustveres olidki pühendatud C. R. Jakobsoni 165. sünniaastapäevale.

Eesti Künniseltsi esimehe Arvi Tammeli sõnul hinnatakse eelkõige künni kvaliteeti, kusjuures kohtumõistjate armee on kaks korda suurem võistlejate omast. "Künd on täppistöö, mis nõuab tegijalt suuri kogemusi ja oskusi," ütleb ta. "Kümnekonna parameetri põhjal selgitatakse järjestus punktikümnendiku täpsusega."

Oluline on, et küntud viilud liibuksid üksteise vastu ja umbrohi vahelt kasvama ei pääseks. Künniga kobestatud pinna alus peab olema tihe, külvatud seeme peab minema kolme sentimeetri sügavusele.

Adra tööorgan - sahk - on aastakümneid põhimõtteliselt muutumatu püsinud. Küll aga on tormilise arengu läbi teinud adra juures kasutatavad materjalid. Näiteks on kasutusel plasthõlmadega adrad kleepuvate muldade harimiseks. Arvi Tammel kinnitab, et tänu uutele atradele, sh pöördatradele on ka künni kvaliteet tunduvalt paranenud.

Fotod: Raul Mee