Endine Res Publica kaitseküsimuste eestkõneleja,
praegu Reformierakonda kuuluv Jaanus Rahumägi peab olukorda kaitsejõududes, aga
eeskätt viitseadmiral Tarmo Kõutsi kahemõttelist staatust Eestile kahjulikuks.
Suve lõpus avalikkuseni jõudnud info omavolist kaitseväe juhtimisel seoses Afganistani missiooniga oli kerge pinnavirvendus tegelikust olukorrast kaitsejõududes, kirjutab Rahumägi homme Äripäevas ilmuvas arvamusloos. Rahumägi sõnul juhiti juba talvel NATO analüüsis tähelepanu meie käsuliinide segasusele. Märtsis kirjeldasid selle ära peastaabi juristid. Järeldusi sellest aga ei tehtud. „Sõjaväes on kaalul inimeste elud. Segaduste tõttu käsuliinides oli dramaatilisem tagajärg Kurkses. Sellest pole siiani õpitud,” kirjutab Rahumägi, pidades kaitseministri sekkumist asjasse hädavajalikuks.
Tegelikult on Rahumägi sõnul selliseid „jamasid” mujalgi, eriti arenevates demokraatiates, Eesti on erand ainult selle poolest, et kaitseväe juhataja ise on läinud poliitikasse, mis paneb avalikud reaktsioonid poliitilisse võtmesse. „Aga Eesti on endiselt demokraatlik riik ja sõjaväeline hunta on meile võõras,” kirjutab Rahumägi, ”Tais näiteks arvasid sõjaväelased, et ajavad istuva peaministri niisama võimult minema.”
Rahumägi meelest on Eestile halb ka kaitseväe juhataja eneseõigustajalikult ründav hoiak. „Pole oluline, kel on õigus. Oluline on, et kõik saavad kaitseväes asjast aru ühtmoodi. Kaitsevägi ei ole poliitika,” kirjutab Rahumägi. Samas arvab ta, et Tarmo Kõuts võib poliitikas hästi hakkama – poliitikas käsuliini pole.
Artikkel jätkub pärast reklaami