"Viru vangla on meie suurim klient, ka VKG on killustikku ostnud – neil on seda oma mägede katmiseks vaja," kinnitab ASi Floccosa Sompas asuva aherainemäe töötlemistsehhi töödejuhataja Anatoli Turilov, et mäemassi sorteerimise tulemusena saadaval killustikul on turgu küll ja küll, kirjutas Põhjarannik.

Millel seni veel turgu ei ole, on välja sorteeritav põlevkivi. "See pole piisavalt kõrge väärtusega," ütleb Turilov põhjuseks. Põlevkiviõli tootmiseks ei kõlba see niikuinii, kütmiseks võiks aga kasutada. Proovitud on, aga püsiostjat pole seni leidunud.

"Kõige etem oleks, kui Eesti Põlevkivi selle Floccosalt ära ostaks, parema kvaliteediga põlevkivi hulka segaks ja sedamoodi ära kasutaks," arvab Turilov.

Senimaani kuhjatakse välja sorteeritud põlevkivi – aga see moodustab umbes neljatonnise mäe massisi kuni kolmandiku – peamiselt lihtsalt hunnikusse.

Lammutusettevõttena asutatud AS Floccosa avastas endise 4. kaevanduse aherainemäe tänu sellele, et ettevõtte remondibaas asus selle vahetus naabruses.

"Palja silmaga oli näha, et lubjakivikamakate vahel on palju põlevkivitükke, pealegi oli vihmavesi mäepinna ühtlaselt pruunikaks värvinud. Erinevus teiste, ära põlenud mägedega, mis on tuhavärvi hallid, oli märgatav," räägib ettevõtte projektijuht Karel Tali.

Mäemassi analüüsimine andis esmasele arvamusele tuge: lihtsa mehaanilise sorteerimisega saadud põlevkivi kütteväärtus oli 4-6 MJ/kg. Sorteerimist ja mäemassi purustamist kombineerides viidi põlevkivi energeetiline väärtus keskmiselt kuni 7 MJ/kg.

"Muidugi on see äriprojekt, aga kindlasti tuleb rõhutada, et see on ka ökoloogiline projekt," toonitab Anatoli Turilov.

Viimane tähendab ennekõike seda, et umbes tonn põlevkivi (kogu mäe kohta) toodetakse põhjavett raiskamata ja maapinda õõnestamata (ja kaks korda nii palju ehituskillustikku niisamuti). Lisaks välistatakse mäe ümbertöötamisega alatiseks selle isesüttimisoht.

Mäemassi sorteerimist alustati eelmise aasta maikuus. Tootmisseadmetesse investeeriti ligemale 13 miljonit krooni, lisaks kapitalimahutused tootmishoonesse, infrastruktuuri ja laboriseadmetesse.

"Suhteliselt pidev tootmine käib," kinnitab Tali. "Vahepeal on muidugi seisakuid olnud – nagu ikka mehaanilistel liinidel on vaja midagi ümber teha või remontida."

Sorteerimine käib tema sõnul mehaaniliselt sõeltega, et eraldada eri suurusega fraktsioonid. "Mida väiksem fraktsioon, seda rohkem on selles põlevkivi sees. Edasi sorteeritakse põlevkivi käsitsi välja."

Kogu mäe sorteerimiseks kulub ettevõtte juhtide hinnangul kaheksa kuni kümme aastat. Selle ajaga peavad liisinguga soetatud seadmed end tasa teenima.

Karel Tali sõnul on Floccosa uurinud ka teisi aherainemägesid, ehkki analüüside tegemiseni pole veel jõutud.

"Praegu oleme kõik jõud koondanud selle mäe ümbertöötamisele ja lähiajal teisi ette ei võta," ütles ta.