- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,15
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 2250,84%40 487,39
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rahapesu tankistid saavad tulevikus karistada
Rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks
valmistab justiitsministeerium ette Riigikogus oleva eelnõu muudatusi, mis loeb
karistatavaks ka ettevaatamatusest toimepandud rahapesu.
Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Saale Laose sõnul näeb praegune seadus ette karistuse juhul, kui isik tegutses tahtlikult ehk ta teadis või pidas võimalikuks, et vara pärineb kuriteost. "Seadusemuudatus aga muudaks rahapesu karistatavaks ka siis, kui isik ettevaatamatusest ei tea, et vara pärineb kuriteost," selgitas Laos. Samasugune lahendus on näiteks kasutusel Soome ja Saksa karistusseadustikes, teatas justiitsministeerium.
Praktikas tähendab see seda, et rahapesu eest karistatakse ka neid, kes ei tea või väidavad, et ei tea vara ebaseaduslikust päritolust, kuid vara saamisega seonduvad asjaolud on nii ebatüüpilised, et isikul oleks pidanud tekkima kahtlus vara kuritegeliku päritolu suhtes. Sellega saaks hõlmatud ka nn tankistide juhtumid, kus isikut korduvalt kasutatakse nt ülekannete teostamiseks või sularaha kontole panemiseks.
Saale Laos sõnul sõltub hinnang sellele, kui suur kahtlus oleks konkreetseid asjaolusid arvestades pidanud tekkima, isikule teadaolevast faktidest ja muudest objektiivselt esinevatest asjaoludest. "Näidetena võib tuua tehingute või ülekannete korduvuse või asjaolud, mida rahapesus kahtlustatav teab vara valdaja kohta - varasem karistatus näiteks narkokuritegude eest, äsjane vabanemine vanglast, töötus vms," ütles Laos.
Laose kinnitusel rõhutavad ka rahvusvahelised normid seda, et rahapesija tegevuse hindamisel tuleb lähtuda tegelikest faktilistest asjaoludest. Eraldi tuleb lahendada ettevaatamatuse kohaldamise tingimused advokaatidele, kelle tööks on kurjategijate kaitsmine.
Lisaks ettevaatamatusest toime pandud rahapesu kriminaliseerimisega soovib justiitsministeerium koos rahandusministeeriumiga muuta ka rahapesu kahtlusega vara arestimise tähtaega, mis hetkel on 10 päeva. Praegune tähtaeg on kohati osutunud liiga lühikeseks näiteks andmete hankimisel välispankadest.
Justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja tõdes, et kuigi rahapesuvastast võitlust tõhustavad mõnevõrra kindlasti ka plaanitavad seadusemuudatused, on võitluses selle konkreetse kuriteoliigiga täna kõige olulisem siiski organisatsioonilise suutlikkuse tõstmine ja personali koolitamine.
"Arvestades rahapesukuritegude iseloomu ja neid toime panevate isikute profiili, on selge, et vajame vastava väljaõppega inimesi ka kriminaalpolitseisse, et selle kuriteoliigiga edukalt võidelda," ütles Hirvoja. "Väga olulised on ka koostöö ja infovahetus eri asutuste vahel," lisas Hirvoja.
Rahandusministeeriumi, finantsinspektsiooni ja keskkriminaalpolitsei koostöös analüüsitakse ka internetirahaga seotud probleeme, et töötada välja regulatsioon internetirahaga seotud teenuste osutamise reguleerimiseks.
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele