Keskmine Eesti võlgnik on jätnud pankadele
ja teenusepakkujatele maksmata pea 4000 krooni ning aastaga on võlgade arv
kasvanud 15 protsenti.
Tänavu sügisel oli Krediidiinfo maksehäirete registri andmetel võlgu ligi 148 000 inimesel. Ühe võlglase kohta on 1,8 tasumata arvet. Krediidiinfo juhi Alar Jägeri sõnul on positiivne aga see, et aasta jooksul on vähenenud rohkem kui kümme protsenti nende inimeste arv, kes oma arveid hoolimata korduvast meeldetuletamisest ära ei maksa, kirjutas Postimees.
Maksehäireteregister koondab kõigi pankade, liisingufirmade ja sideoperaatorite andmed. Jägeri sõnul ei ole sinna kaasatud kommunaalfirmasid, sest need tegutsevad tavaliselt monopolistlikus seisundis ning lõpetavad teenuse osutamise võlgnevuse korral ära. Seeläbi suudetakse inimesi sundida suhteliselt kiiresti oma arveid tasuma.
Kuigi register konkreetsete inimeste ja nende võlgnevuste üle arvet ei pea, kinnitavad mitmed ettevõtted, et krooniliste võlglaste nimekiri on suhteliselt sama ehk siis ühes kohas võlgu jäänud inimesed kipuvad seda ka mujal tegema. Sama kinnitas ka EMT pressiesindaja Kaja Pino, öeldes, et sinna ei ole midagi parata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pino sõnul on nende firma arenedes paratamatult paisunud ka võlglaste arv, kuid osakaal kõigi klientide hulgas pigem väheneb pisut.
Hansapanga väikefinantseerimise osakonna juhataja Annely Hermani sõnul saavad nad järjest paremini hinnata, kui suur risk on kellegi ees võlglaseks jääda ning sestap on võlglaste arv jäänud suhteliselt väikseks.
«Inimestega jõuab personaalselt tegeleda ning nii on vähenenud just pikaajaliste võlgade hulk,» lisas ta.