Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Positiivsed arengud Venemaal puhuvad tuult purjedesse
Estma OÜ juhatuse liikmete Danil Ignatenko ning Teet Tammiste sõnul moodustab ettevõtte opereeritavatest mahtudest 75% transiit. Põhjus, miks on keskendutud transiidile, on selles, et import ja eksport ise ei anna piisavalt resultaati. Perspektiivseimaks turuks peavad mehed Venemaad, kus on pead tõstmas üha enam tarbida ihkav keskklass. Venemaale liigub üle 50% Estma opereeritavast kaubast.
Erinevalt paljudest teistest firmadest eelistab Estma lähiregioonis (Venemaa, Läti, Leedu) koostööpartneri asemel tütarettevõtetega opereerimist. 2005. aasta seisuga on ettevõttel tütarfirma Moskvas, selle põhitegevusalaks on konteinerveod. Lisaks on firmal esindused peale kolme Balti riigi ka Kaliningradis ning Jekaterinburgis.
Danil Ignatenko sõnul on üheks ettevõtte arengut takistavaks tegevuseks saanud nii kvalifitseeritud kui ka mittekvalifitseeritud tööjõu nappus. "Kahjuks puudutab see probleem enamikku tegevusvaldkondi Eestis ning võib tugevalt ohustada meie konkurentsivõimet võrreldes lähinaabrite, eriti Venemaa otsesadamate poolt pakutavaga. Kiire lahendusena tuleks kaaluda kolmandatest riikidest ikkagi võõrtööjõu sissetoomise lihtsustamist, kuna oma reserve kahjuks ei jätku," sõnas Ignatenko.
Tulevaks aastaks on firma soov laiendada opereeritavate kaupade portfelli. Senisest suurema tähelepanu alla võetakse eriveosed, mille transport on keerulisem, samuti võetakse suund raskemate metalltoodete transpordile, seda eriti Venemaa suunal.
2007. aastal jõuab lõpule firma tollilao laiendamine, mis peaks toetama uute kaubagruppide ekspedeerimist ning ladustamist. Et klientidele atraktiivne olla, tuleb pakkude eelkõige kompleksteenust, mis sisaldaks kõike kliendile vajalikku.
"Eesmärgiks on leida uusi kliente, meie strateegia ei näe ette konkurentidelt klientide üle meelitamist. Eelistame koostööd, mille kaudu on võimalik luua lisaväärtust," lausus Tammiste. Nii Ignatenko kui ka Tammiste sõnul mõjutavad ettevõtte tegemisi Eesti-Vene poliitilised suhted, kaudselt ka näiteks pronkssõduriga seotud temaatika.
2005. aastal moodustas Estma müügitulu ligi 405 miljonit krooni.
Turgude arvestuses andis kõige enam käivet Euroopa 239 miljoni krooniga, järgnes Eesti siseturg 77 miljoni krooniga.
Pea võrdselt käivet andsid Venemaa ja SRÜ riikide ning Ameerika ja Okeaania turud, vastavalt 43,6 ja 43,1 miljonit krooni.
2004. aastal oli ettevõtte müügitulu 126 miljonit krooni.