• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,84%40 147,04
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 225−0,84%40 147,04
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,15
  • 30.11.06, 07:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Inspektsioon tahab võtta pankadelt miljardeid

Finantsinspektsioon tahab kärpida pankade tulu kohustuslikelt pensionifondidelt, värske ettepanek võtaks pankadelt ära miljardeid kroone teenustasude tulu.
Kaks kuud tagasi tegi finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein ennekuulmatu ettepaneku – pankade teenustasude tulu kohustusliku ehk teise samba pensionifondidelt tuleks kärpida, kirjutas Postimees.
Malmsteini ettepanek tuli kui välk selgest taevast mitte ainult poliitikutele vaid ka pankadele.
Segaduses rahandusminister Aivar Sõerd tegi seepeale kohe uue käigu ja teatas, et pensionifondide tegevuse analüüsimine ongi inspektsiooni asi ja Malmsteini alluvad võiks intervjuude andmise asemel analüüsi kirjutada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Malmsteini alluvad seda ka tegid. Värske analüüs näitab, et kui pensionifondide tasusid piirata, kaotaks pangad teenustasudena eeloleval üheksal aastal vähemalt 1,6 miljardit krooni.
Pensionifond on salakaval, sest kui praegu on nende maht üsna tagasihoidlik, siis aastatega kasvab see kiiresti. 1,6 miljardit krooni jääks pankadel saamata juhul, kui palgakasv on tulevatel aastatel vaid viis protsenti, see arv on võetud arvutuste aluseks.
Praegu on palgakasv Eestis aga umbes 16 protsenti aastas. Kui palgakasv jätkub tempoga keskmiselt kümme protsenti aastas, küünib tulude kärbe enam kui kahe miljardi kroonini.
Värske ettepaneku järgi peaks pensionifondid loobuma väljalasketasust, mis on praegu üks-kaks protsenti sissemaksest. See on hekordne tasu iga kord, st igal kuul, kui inimese raha pensionifondi läheb.
Veel peaks fondid loobuma tagasivõtutasust, mis on praegu üks protsent. Seda tasu võetakse siis, kui inimene pensionile minnes raha fondist välja võtab.
Inspektsiooni meelest võiks jääda vaid üks tasu – valitsemistasu –, ning seegi ei tohi olla suurem kui üks protsent fondiosakute väärtusest aastas.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele