Finantsinspektsioon tahab kärpida pankade
tulu kohustuslikelt pensionifondidelt, värske ettepanek võtaks pankadelt ära
miljardeid kroone teenustasude tulu.
Kaks kuud tagasi tegi finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein ennekuulmatu ettepaneku – pankade teenustasude tulu kohustusliku ehk teise samba pensionifondidelt tuleks kärpida, kirjutas Postimees.
Malmsteini ettepanek tuli kui välk selgest taevast mitte ainult poliitikutele vaid ka pankadele.
Segaduses rahandusminister Aivar Sõerd tegi seepeale kohe uue käigu ja teatas, et pensionifondide tegevuse analüüsimine ongi inspektsiooni asi ja Malmsteini alluvad võiks intervjuude andmise asemel analüüsi kirjutada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Malmsteini alluvad seda ka tegid. Värske analüüs näitab, et kui pensionifondide tasusid piirata, kaotaks pangad teenustasudena eeloleval üheksal aastal vähemalt 1,6 miljardit krooni.
Pensionifond on salakaval, sest kui praegu on nende maht üsna tagasihoidlik, siis aastatega kasvab see kiiresti. 1,6 miljardit krooni jääks pankadel saamata juhul, kui palgakasv on tulevatel aastatel vaid viis protsenti, see arv on võetud arvutuste aluseks.
Praegu on palgakasv Eestis aga umbes 16 protsenti aastas. Kui palgakasv jätkub tempoga keskmiselt kümme protsenti aastas, küünib tulude kärbe enam kui kahe miljardi kroonini.
Värske ettepaneku järgi peaks pensionifondid loobuma väljalasketasust, mis on praegu üks-kaks protsenti sissemaksest. See on hekordne tasu iga kord, st igal kuul, kui inimese raha pensionifondi läheb.
Veel peaks fondid loobuma tagasivõtutasust, mis on praegu üks protsent. Seda tasu võetakse siis, kui inimene pensionile minnes raha fondist välja võtab.
Inspektsiooni meelest võiks jääda vaid üks tasu – valitsemistasu –, ning seegi ei tohi olla suurem kui üks protsent fondiosakute väärtusest aastas.