"Kuna kogu kohaliku teise samba süsteemis on varasid umbes pool miljardit eurot, siis see annab üsna hea indikatsiooni meie teise samba süsteemi suuruse kohta. Isegi kui need varad viiekordistuvad lähiaastatel, siis jäävad nad endiselt kärbsemustaks isegi suhteliselt ahtas Põhjamaade kontekstis," lisas Kunsing.

"Meie pensionivarade maht on naljanumber kui asja vähegi kaugemalt kui Toompealt või Estonia puiesteelt vaadata. Samas on meie soov selle numbri kasvatamise, parima haldamise ja tulevaste pensionäride heaolu suurendamisega tegelda võrreldav ükskõik millise globaalse varahalduriga," kommenteeris Kunsing.

"Minu seisukoht on, et ettenähtava tuleviku mahtude juures võiks vähemalt aktsiaid sisaldavate fondide valitsemistasu piirmäär olla ikka kõrgem kui 1%," kommenteeris Kunsing finantsinspektsiooni ettepanekut, et valitsemistasu protsent võiks olla maksimaalselt 1% fondiosakute väärtusest aastas.

"Selle lihtne põhjendus on asjaolu, et fondivalitsejad peavad investeerima oma meeskondadesse ja infosüsteemidesse, et tagada pensionifondide investeeringute juhtimisel vajaliku kompetentsi olemasolu ning IT tugi. Finantsinspektsioonile võib tunduda, et Eesti pensionifondide maht on suur, kuid me võime omalt poolt kinnitada, et see maht on endiselt üliväike. Meie hallatavatest varadest moodustavad 2. samba fondid 10% ja viimase aasta jooksul ei ole nende osakaal märkimisväärselt muutunud. Investeeringute juhtimine on mahupõhine äri ja kindlasti oleks inspektsioonil kasulik tutvuda, millised on hallatavate varade mahud globaalsetel fondivalitsemisega seotud ettevõtetel. Et asju mingissegi perspektiivi panna, siis piisab ehk ka näiteks SEB Asset Managementi varade mahu vaatamisest - see on suurusjärgus 100 miljardit EUR," märkis Kunsing.

Tema sõnul tuleks arvestada, et kohaliku seaduse kohaselt on fondivalitsejad sunnitud pidevalt investeerima ka mitte ainult meeskonda ja süsteemidesse, vaid ka fondidesse endisse. SEB konkreetsel näitel istub praegu teise samba fondides kinni ligi 44 miljonit krooni. "Eelmisel kuul investeerisime 15 miljonit krooni ja sarnased investeeringud jätkuvad seaduse kohaselt kuni jätkub pensionifondide kasv. Kui me oma grupi teiste varahaldusfirmade juhtidega räägime, siis punnitatakse selliste kohustuslike investeeringute peale ainult silmi ja vangutatakse pead," märkis Kunsing.

Tema sõnul tähendab väljalasketasudest loobumine seda, et pankadel kaob ära igasugune võimalus müügitööd teha. "Väljalasketasude mõte on müügi finantseerimine. Eestis on fondide väljalasketasud üldiselt väga mõistlikud kui võrrelda sarnasel arengutasemel riikidega (näiteks Poola)."

Kokkuvõtvalt lisas Kunsing, et kui finantsinspektsiooni soov on jätta turule alles ainult kaks pensioniteenuse pakkujat - Hansa ja SEB - siis on tasude sunniviisiline alandamine kindlasti väga hea meetod. " Teisalt, kui soovitakse konkurentsisituatsiooni säilimist, siis ei peaks ehk tasusid kõigest hingest reguleerima," võttis Kunsing teema kokku.