Uuringukeskuse Klaster üliõpilaste seas läbi viidud
küsitluse tulemusel 59 protsenti tudengitest juba töötab, 19 protsenti kavatseb
kooli kõrvalt tööle minna.
56 protsendil töölkäijaist on regulaarne täiskohaga töö, 34 protsenti töötab osakoormusega. Paljude üliõpilaste töökoht on lähedalt või osaliselt seotud õpitava erialaga, kirjutas Tartu Postimees.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu sotsiaalpoliitika nõunik Maarja Lühiste arvas, et kui täiskohaga töötada ja õppida, kannatab üks kahest paratamatult.
"Tegelikkuses ei ole vahet, oled sa Säästumarketis turvamees või teed kuskil erialast tööd," sõnas ta. "Ajal, kui sa seda teed, ei saa sa ju õpingutega tegelda."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lühiste hinnangul võib tudengil, kes on sunnitud kooli kõrvalt tööl käima, koormus väga suureks minna. Keskmiselt kulutavad tudengid palgatööle kolmkümmend tundi, lisaks veel õppetöö - see tähendab, et nädalane töökoormus on kindlasti üle viiekümne tunni.
"See on noorte inimeste läbipõletamine," sõnas Lühiste. "Kui üliõpilane tahab nii teha, siis on kõik korras, tänane olukord aga sunnib kõiki õppureid nii käituma. See ei ole tudengi vaba valik, tal pole lihtsalt muud võimalust."
Üliõpilastoetus on 800 krooni kuus ja seda saab umbes 14 protsenti üliõpilaskonnast - taotlejad pannakse hinnete järgi ritta. Lisatoetust on võimalik saada 400 krooni, kui inimene on registreeritud elama väljaspool ülikoolilinna.
"Reaalne õppetoetus peaks olema, täna on meil õppetoetus, mis on tegelikult stipendium," nentis Lühiste. "Seda raha on võimalik saada 10 kuud aastas, mis teeb kokku 12 000 krooni. Samal ajal on Eesti kõrgkoolides keskmine õppemaks 24 000 krooni aastas - need arvud kõnelevad iseenda eest."
Veerand üliõpilastest on sunnitud läbi ajama kuni 2500 krooniga kuus, ligi pooled saavad iga kuu kulutada kuni 3500 krooni.
"Kui vaatame üürihindu ja seda, kui palju kulub toidule, siis on see ikka väga väike summa," ütles Maarja Lühiste. "Lisaks maksavad rohkem kui pooled üliõpilastest õppemaksu."