• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,12%39 833,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,33
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,12%39 833,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,33
  • 08.12.06, 09:18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

59% tudengitest käivad tööl

Uuringukeskuse Klaster üliõpilaste seas läbi viidud küsitluse tulemusel 59 protsenti tudengitest juba töötab, 19 protsenti kavatseb kooli kõrvalt tööle minna.
56 protsendil töölkäijaist on regulaarne täiskohaga töö, 34 protsenti töötab osakoormusega. Paljude üliõpilaste töökoht on lähedalt või osaliselt seotud õpitava erialaga, kirjutas Tartu Postimees.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu sotsiaalpoliitika nõunik Maarja Lühiste arvas, et kui täiskohaga töötada ja õppida, kannatab üks kahest paratamatult.
"Tegelikkuses ei ole vahet, oled sa Säästumarketis turvamees või teed kuskil erialast tööd," sõnas ta. "Ajal, kui sa seda teed, ei saa sa ju õpingutega tegelda."

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lühiste hinnangul võib tudengil, kes on sunnitud kooli kõrvalt tööl käima, koormus väga suureks minna. Keskmiselt kulutavad tudengid palgatööle kolmkümmend tundi, lisaks veel õppetöö - see tähendab, et nädalane töökoormus on kindlasti üle viiekümne tunni.
"See on noorte inimeste läbipõletamine," sõnas Lühiste. "Kui üliõpilane tahab nii teha, siis on kõik korras, tänane olukord aga sunnib kõiki õppureid nii käituma. See ei ole tudengi vaba valik, tal pole lihtsalt muud võimalust."
Üliõpilastoetus on 800 krooni kuus ja seda saab umbes 14 protsenti üliõpilaskonnast - taotlejad pannakse hinnete järgi ritta. Lisatoetust on võimalik saada 400 krooni, kui inimene on registreeritud elama väljaspool ülikoolilinna.
"Reaalne õppetoetus peaks olema, täna on meil õppetoetus, mis on tegelikult stipendium," nentis Lühiste. "Seda raha on võimalik saada 10 kuud aastas, mis teeb kokku 12 000 krooni. Samal ajal on Eesti kõrgkoolides keskmine õppemaks 24 000 krooni aastas - need arvud kõnelevad iseenda eest."
Veerand üliõpilastest on sunnitud läbi ajama kuni 2500 krooniga kuus, ligi pooled saavad iga kuu kulutada kuni 3500 krooni.
"Kui vaatame üürihindu ja seda, kui palju kulub toidule, siis on see ikka väga väike summa," ütles Maarja Lühiste. "Lisaks maksavad rohkem kui pooled üliõpilastest õppemaksu."

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele