Lühiste hinnangul võib tudengil, kes on sunnitud kooli kõrvalt tööl käima, koormus väga suureks minna. Keskmiselt kulutavad tudengid palgatööle kolmkümmend tundi, lisaks veel õppetöö - see tähendab, et nädalane töökoormus on kindlasti üle viiekümne tunni.
"See on noorte inimeste läbipõletamine," sõnas Lühiste. "Kui üliõpilane tahab nii teha, siis on kõik korras, tänane olukord aga sunnib kõiki õppureid nii käituma. See ei ole tudengi vaba valik, tal pole lihtsalt muud võimalust."
Üliõpilastoetus on 800 krooni kuus ja seda saab umbes 14 protsenti üliõpilaskonnast - taotlejad pannakse hinnete järgi ritta. Lisatoetust on võimalik saada 400 krooni, kui inimene on registreeritud elama väljaspool ülikoolilinna.
"Reaalne õppetoetus peaks olema, täna on meil õppetoetus, mis on tegelikult stipendium," nentis Lühiste. "Seda raha on võimalik saada 10 kuud aastas, mis teeb kokku 12 000 krooni. Samal ajal on Eesti kõrgkoolides keskmine õppemaks 24 000 krooni aastas - need arvud kõnelevad iseenda eest."
Veerand üliõpilastest on sunnitud läbi ajama kuni 2500 krooniga kuus, ligi pooled saavad iga kuu kulutada kuni 3500 krooni.
"Kui vaatame üürihindu ja seda, kui palju kulub toidule, siis on see ikka väga väike summa," ütles Maarja Lühiste. "Lisaks maksavad rohkem kui pooled üliõpilastest õppemaksu."