Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Savisaare ja Sõerdi kukepoks
Majandusminister Edgar Savisaar ja rahandusminister Aivar Sõerd löövad lahingut kohtade pärast asutatava Arengufondi nõukogus.
Sõerd tahab, et rahandusminister kuuluks fondi nõukogusse. Savisaar seda ei soovi.
Olen selles debatis Sõerdiga ühes paadis. Tema toetamine tähendab kahest halvast variandist parema valimist, sest tegelikult poleks riigil üldse taolist fondi vaja.
Kui oleksin kindel, et ministrite tüli aitab fondi loomise päevakorrast ära viia, viskaksin sellesse tulisesse vaidlusesse hagu juurde. Aga selge on see, et fond tuleb, ning nüüd tuleks teha kõik, et Arengufondi ei tabaks Hüvitusfondi saatus. See asutus läks ajalukku Hävitusfondi nime all.
Miks peaks just rahandusminister Arengufondi nõukogusse kuuluma? Esiteks on meil seni rahandusministritega vedanud. Rahandusministri amet toob poliitikud kahe jalaga maa peale. Sama on juhtunud rahvaliitlase Sõerdiga. Rahvaliit on tuliselt kritiseerinud eelarve tasakaalu põhimõtet ja nõudnud laenukoormuse kasvatamist.
Teiseks aitab Sõerd Arengufondi nõukogus Savisaart tasakaalustada. Tõenäoliselt jaotuvad ministrite portfellid ka pärast kevadisi valimisi selliselt, et rahandus- ja majandusministri toolil ei hakka istuma ühe ja sama erakonna poliitik.
Kolmandaks esindab rahandusminister Eesti Telekomis Eesti riiki. Kuna Arengufondi käivitamiseks annab valitsus fondile 3 protsenti Eesti Telekomi aktsiaid, on ka loogiline, et rahandusminister saab koha loodava fondi nõukogus.