Serbia loodab sula kõnelustel ELiga

Radikaalne Partei, mille liidriks on Haagis sõjakuritegude eest kohtupingis istuv Vojislav Seselj, sai esialgseil andmeil 28,3% valijate häältest. Partei põhisuund on tihedamad sidemed Venemaaga, erastamise peatamine ning ühel päeval ka Bosnia ja Horvaatia serblastega asustatud alade liitmine Serbiaga.

Teisele kohale tuli 22,7 protsendiga 2003. aastal mõrvatud peaministri Zoran Djinjici vasaktsentristlik Demokraatlik Partei, mille tänane liider on Serbia läänemeelne president Boris Tadic. Kolmandana kogus 16,4% häältest peaminister Vojislav Kostunica Serbia Demokraatlik Partei, kes on ellu viinud rea lääne soovitatud turumajanduslikke reforme, kuid tõrkunud Haagi sõjatribunaliga koostööd tegemast.

Radikaalide edust hoolimata alustavad koalitsioonikõnelusi parteid, kelle juured on 2000. aastal eksdiktaator Slobodan Milosevici kukutanud demokraatlikus liikumises. President Tadici sõnul on need parteid saanud kaks kolmandikku valijate häältest.

Valitsust hakkab moodustama Demokraatlik Partei, mis tahab Serbia isolatsioonist välja tuua ja käivitada mullu kevadel seiskunud kõnelused ELiga assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks.

Demokraadid taotlevad ka peaministri kohta, kus sooviks jätkata Kostunica, kes kirjutab enda arvele Serbia majanduse viimaste aastate edusammud. 2004. aastast on inflatsioon aeglustunud 20 protsendilt kuuele protsendile, SKP kasvas mullu 6,5% ning tänu erastamistele tulvas välismaiste otseinvesteeringutena riiki 5,2 miljardit dollarit.

Samas on 1990. aastate sõjakuritegude eest tagaotsitavad kindral Radko Mladic ja Bosnia serblaste endine juht Radovan Karadzic ikka vabaduses, mistõttu EL kõnelused Serbiaga külmutas. Eile avaldas ELi eesistujariik Saksamaa lootust, et kõnelused võivad peagi jätkuda.

Lääs loodab uuelt valitsuselt koostööd 1999. aastast ÜRO kontrolli all olnud Kosovo staatuse määramisel. Kõik Serbia suured parteid on Kosovo iseseisvuse välistanud. Just seda visandab aga perspektiivis ÜRO poolt vahendajaks nimetatud Soome ekspresidendi Martti Ahtisaari ettepanek, mis avalikustatakse lähinädalatel.

Venemaa on juba teatanud, et ei toeta ühtegi väljastpoolt peale surutud lahendust. Veelgi rohkem teeb aga muret Venemaa presidendi Vladimir Putini värskelt üle korratud seisukoht, et Kosovost saab pretsedent, mille toel nõutakse lahendust ka Abhaasia ja Lõuna-Osseetia separatistlikele püüdlustele.