Virtuaalne järjekord parem

Problemaatilist Eesti-Vene piiri läbilaskevõimet suurendaks järjekordade kontrollimissüsteem, mida on võimalik virtuaalselt jälgida.

Ei pea olema spetsialist, et mõista: järjekorrad tekivad seal, kus teenuse osutamise kiirus on madalam kui tema osutamise soovi tekkimise kiirus.

Ainus võimalus järjekorrad likvideerida ja samal ajal ka maksimaalselt efektiivselt ära kasutada piiri läbilaskevõimet on võrdsustada veoautode saabumise ning piiri läbilaskevõime kiirused.

Sellise võrdsuse saavutamiseks on vaid kaks teed. Esimene on ilmselge, kuid ei anna lahendust.

Teine on vähem ilmselge, kuid lahendab radikaalselt järjekordade probleemi.

Esimene meetod seisneb selles, et suurendatakse piiri läbilaskevõimet kiiruseni, millega saabuvad veoautod.

See on lahendus, mida praegu aktiivselt arutatakse, vähemalt Narva-Ivangorodi piiri ületamiseks uue silla ehitamise näol.

On selge, et iga-aastane vedude mahu kasv sellel suunal nõuab piiri läbilaskevõime adekvaatset suurendamist, arvestades ka võimalikku koormust tulevikus.

Samas tuleb aru saada, et see ei lahenda järjekordade probleemi, kuna majandusliku eesmärgipärasuse kaalutlustel ei või läbilaskevõime suurendamine olla arvestatud tippkoormustega toimetulekuks.

Läbilaskevõime suurendamine, milles on arvestatud veoautode saabumise keskmiste kiirustega, viib automaatselt järjekordade tekkimiseni tippkoormuste puhul piiril.

Seda enam pole võimalik lahendada järjekordade probleemi mõnede poolt välja pakutud veoautode vaheparklate ehitamisega.

Kuigi iseenesest tasuks nende ilmumist tervitada, kuna nad annaksid autojuhtidele normaalsed tingimused järjekorras ootamiseks.

Teine meetod seisneb veoautode saabumise kiiruse vähendamises tasemeni, mil ta langeb kokku piiri läbilaskevõimega.

Loogika seisneb selles, et luuakse tingimused veoautode kiiruse vabatahtlikuks piiramiseks piirile saabumisel. Tehniliselt põhineb ta aga interneti ja mobiilside kasutamisel. Interneti abil hakkaks juht seisma mitte füüsilises, vaid virtuaalses järjekorras. Kui tema kord jõuaks kätte, teatataks talle sellest mobiilside abil.

2004. aastal esitleti kontseptsiooni ASKOTS (transpordivahendite järjekordade automaatse kontrollimise süsteem) Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioonile.

Siis polnud järjekordade olukord väga pingeline, ning seetõttu, kuigi kontseptsioon kiideti heaks, tema reaalset kasutuselevõttu ei järgnenud. Kuid täna, mil järjekordade probleem on teravnenud, tuleks uuesti kontseptsioon läbi vaadata.

Praegu pole süsteem veel avalikult laia kasutust leidnud, küll aga on olemas testversioonid, mis annab ülevaate, millega tegemist.

Arvan, antud süsteem ei lahenda probleemi, kuna probleem seisneb piiri väikses läbilaskevõimes. Raskused Eesti-Vene omavahelistes suhetes on ju üldtuntud. Ametlikult muidugi keegi kellelegi kaikaid kodaratesse ei aja, tegelikult aga ei kõlba asi mitte kuhugi. Kuni see nii jätkub, ei aita siin ei automatiseeritud ega tehnilised süsteemid.

Kui isegi poliitika välja jätta, jääb ikkagi selgusetuks, kuidas hakkab tööle järjekordade süsteem interneti kaudu, sest järjekorras seisavad mitte ainult sisetransport, vaid ka transiitveokid.

Autor: Viktor Novokreshtshenov