Indrek Neivelt valimisvankri ette

Jaanuari lõpus nimetati riiklikku Arengufondi nõukogu esimeheks Indrek Neivelt, kes julgustas ettevõtjaid uusi innovaatilisi ideid esitama.

Äripäevale meenutab Arengufond sibulat, mis väljast paistab kullakarvaline, aga seest on siiruviiruline. Kardame, et see fond võib maksumaksjale pisara silma tuua. Loodetavasti eksime. Esiteks sarnaneb fondi käivitamine valimiskampaaniaga. Vägisi jääb mulje, et majandusministril ja Keskerakonna esimehel Edgar Savisaarel oli vaja ühte näidet valimisreklaami, mille taha saab virutada templi "Tehtud".

Kindlaks on määratud Arengufondi tegevuskulud, milleks on 20 miljonit krooni. Teada on nõukogu esimehe nimi ja praegu käib konkurss juhi leidmiseks. Neivelti meelitamisega fondi etteotsa teenib Savisaar kõvasti plusspunkte. Ometi kord on võetud riigi raha kamandamise eest vastutama hea renomeega Eesti äriliider. Väliselt on kõik väga ilus. Milliseid projekte aga hakkab fond rahastama? Milliseid tingimusi maksumaksja raha noolivatele ettevõtjatele esitab? Milliseid tulemusi loodetakse selle fondi vahendite paigutamisel saavutada? Need küsimused ei saa täna asjaosalistelt konkreetseid vastuseid.

Majandusministri nõunik Heido Vitsur on optimistlik ja kinnitab, et fondi edu ei sõltu rahast, vaid ideedest, mida rahaks keerata saaks. Vitsuri hinnangul tuleb luua võimas siseriiklik infrastruktuur, mis motiveerib investoreid investeerima teadmistepõhisesse majandusse. Raha taha asjad seisma ei jää.

Toimetust teeb selline lähenemine ettevaatlikuks. Kui riigiesindajatel on tunne, et raha on jalaga segada ning puudu on ideedest, siis võime varsti olla lõhkise küna ees ja nõuda poliitilist vastutust. See on küll kulunud näide, aga Werolist pidi saama Eesti toidutööstuse õnn ja uhkus. Oli olemas idee eraettevõtjatelt, riigilt tuli Hüvitusfondi vahendusel finantssüst. Aga tulemata jäi õnn meie kõigi õuele. Täna on maksumaksja õnnelik, et see riiklik äriprojekt õnnestus ettevõtja Rein Kilgile maha müüa.

Arengufondiga võib riik anda ettevõtjatele vale signaali ehk panna nad pea laiali otsas mingis popis sektoris raha kulutama. Näide minevikust oli geenivaramu loomine, millest veel mõni aasta tagasi räägiti kui Eesti Nokiast.

Arengufond pole esimene katse teadmistepõhist majandust käivitada. Kunagi tegutses Eestis innovatsioonifond, mille saavutustest ei tea enamik meie lugejatest täna tõenäoliselt midagi.

Arengufondi puhul on aga üks oluline erinevus varasematega, mis võib tagada, et sellest fondist ei saa järjekordset näidet riigi ebaõnnestunud katsetest majandust arendada. Garantiiks on Neivelti nimi. Kui fond täidab eesmärgid, siis särab Savisaar nelja aasta pärast koos Neiveltiga. Kui fond ebaõnnestub, siis särab Savisaar ikka valimisplakatitel. Neivelti sära on aga tuhmunud.

Autor: ÄP