Andrus Vaariku loteriivõit Endlas

Vaataja ees sebib kirju seltskond pöörijoone väikelinnakese rahvast. Hämmastavad inimsuhted ja ainulaadne elufilosoofia, mille keskpunktis on lopsaka karakteriga proua Marja-Terttu.

"Väga jõuline, väga karismaatiline, väga enesekindel, aga samal ajal väga õrn ja väga haavatav, nagu me kõik," kirjeldab oma tegelast Andrus Vaarik. Tema kõrval sebivad teiste hulgas poiss-sõber (Jüri Vlassov) ja kaksikvend (Enn Keerd).

Ühelt poolt hoogne komöödia ja teisalt arktiline tragöödia inimestest, kes on teinud enesele depressioonist kunsti ja joomisest loomingu.

Samas lugu külma kaamose ilust ja rämeda huumori ootamatult vaimustavast soojusest.

Rämedat huumorit kostab lavalt üsna palju. "Ega teater pole mingi kommete kool," leiab Andrus Vaarik, et elu tõetruu peegelpilt võiks olla hoopis hullem. Selle tüki tegelased lihtsalt on sellise keelekasutusega. Kui sellesse adekvaatselt suhtuda, peaks lugu olema jälgitav igasuguse teatri- ja kultuurikogemusega inimesele, kes võib võtta seda vastavalt vajadusele kui absurdikomöödiat, seepi või antiiktragöödiat.

"Soome lood on mulle alati meeldinud," selgitab näidendivalikut lavastaja Ingomar Vihmar, kes arvab selle olevat kuuenda-seitsmenda oma lavastuste reas. Seda, et Pärnu Endla näitemängu leidis ja tema lavastama kutsus, pidas Vihmar rõõmsaks ja kummaliseks kokkusattumuseks. "Eelkõige lahe, armas ja targasti kirjutatud," kiidab ta.

Et tegemist on hea materjaliga, näitab seegi, et Soomes on see lavastus tänaseni välja müüdud.

Vaatajale lavastaja midagi südamele panna ei soovi, küll aga pakkuda mõtlemapanevat lõõgastust.

Kui publikul on saalis kord lõbus, kord kurb, nii nagu tegelastel lavalgi, siis on tema töö vilja kandnud.

Autor: Ülle Hallik