Legendaarne võlgade sissenõudja Lauri
Vitsut süüdistab prokuröri kriminaalasja fabritseerimises, sest kohtusaali
toodud tõendid ei pidanud vett.
Rahvaliidu nimekirjas Harju- ja Raplamaal Riigikogusse pürginud Vitsut, kelle sõnum valijatele oli, et "riik ei tohi olla kuri", viis oma kuriteokaebuse riigiprokurör Norman Aasale üle-eelmisel nädalal. Riigiprokuratuur pidi kaebuse prokurör Stella Veberi peale läbi vaatama valimiseelseks reedeks, kirjutab Äripäev.
Ühtlasi uurib prokuratuur, kuidas Vitsut keskkonnaministeeriumi volitusega nelja aasta pikkust rendivõlga sisse nõudmas käis ja selle käigus ukse maha murdis. Selle volituse tühistas keskkonnaminister kohe, kui Vitsut prokuröri valesüüdistusega vahele võttis.
Prokurörile sai saatuslikuks see, et ta kasutas süüdistuses tõendiks veel jõustumata ringkonnakohtu otsust ning keeldus allkirjaekspertiisist.
Vaidluses Artmiksi kunagise omaniku Ülle Kingi ja pankrotihalduri vahel jäi Kink lõpuks võitjaks. Kohus ei leidnud piisavalt tõendeid, et lugeda Vitsuti poolt ette valmistatud lepingud fiktiivseteks. Seega ei tekkinud Epikartiks muutunud Artmiksile raha väljakantimisest ka majanduslikku kahju.
Kuigi Epikarti juhtimise üle võtnud Meelis Mölder ütles algul, et tema pole firma kassat saanud, tuvastas kohtuekspertiis vastupidist. Tänavu veebruaris ilmnes, et kassa üleandmise aktil oli siiski Mölderi allkiri. Seepeale taotleski prokurör aega uue süüdistuse kokkupanekuks.
"Püüdes mulle ämbrit pähe tõmmata, asus prokuratuur ise seadust rikkuma," kommenteeris Lauri Vitsut. "Riigistruktuure segab, et minu tegevus on otstarbekas ja efektiivne."
Vitsut ja Kink anti firma rüüstamise eest koos kohtu alla, kuid Kingi suhtes kriminaalasi lõpetati. Hansainterjööri kriminaalasjas nühkis Vitsut kohtupinki kolm aastat, kuni avalik menetlushuvi samuti otsa sai.